Lääne 60ndate-70ndate visuaalse esteetika ning Nõukogude Liidu sotsialistlike ideede suurimaks lepitajaks oli mees nimega Vladimir Tarassov. Üks mu isiklikke lemmikuid, kelle loomingust selle blogi raames seni tutvustatud vaid lühikest filmi "Lasketiir" . Proovin seda viga parandada ja rääkida teistestki tema pärlitest, mis ajaga unustusehõlma ähvardavad vajuda.
"Kontakt" jutustab loo boheemlasest-kunstnikust, kes näeb välja, nagu oleks äsja kollase allveelaeva pardalt maha astunud - soeng, laiad püksid, piip, prillid - kõik on seal. Uitab, vilistab viisi ja kohtub tulnukaga. Algsest ehmatusest saab peagi äratundmine ning vastastikune sõprus.
Kes end vene keeles ebakindlalt tunneb, siis siin ei kõnelda sõnagi. Kontakt luuakse vaatajaga (nagu ka tulnukaga) täiesti mitteverbaalsete vahenditega.
Ehkki oma põhiolekus nägi maaväline külaline välja mingi vormitu massina, kel trianglid silmadeks, oli tema kohmakates püüetes kunstnikkuga suhestuda midagi kurba ja haaravat, mis vaatajas koheselt sümpaatia tekitab.
Kõik Tarassovi loomingu põhielemendid on juba selles lühikeses filmis olemas: mikro- ja makrokosmose põimumine, erksad värvid, metamorfoosid, matemaatilise ornamentika kasutamine, humanistlike väärtuste rõhutamine ja džässilik muusika. Mõnede muude filmide põhjal võiks loetelule lisada veel kosmoseromantika ja kapitalismikriitika.
No comments:
Post a Comment