Veidi varast nõukogude propagandat. Aluseks revolutsioonipoeedi Vladimir Majakovski samanimeline luuletus, mida eesti keeles võib lugeda Felix Kotta tõlkes. Film on mustvalge, helita (interntetis leiduval versioonil on taustaks mingi dzässpala, mis täitsa hästi siia sobib) ning kõigest paar minutit pikk. Režissööride kohta ei tea midagi öelda, vaatasin nende filmograafiaid ja paistab, et mõlemil oli pikk ja viljakas loomeperiood. Hiljem tegid peamiselt lastele suunatud multifilme, mida üllatavam on see 30ndate jõuline propagandapurse.
Film räägib neegrite raskest elust Ameerikas. Majakovski luuletusega on sel peale pealkirja üsna vähe ühist, õigemini on luuletuse üldteemat laiendatud, tuues sisse ka näiteks religiooni silmakirjalikkuse ja kõikvõimalikke mustadele tehtava ülekohtu näiteid (piitsutamine, vangla, elektripostide otsa poomine...). Majakovski teos seevastu oli ühe uksehoidja Willy isiklik mõtisklus raskest elust (kirjutatud 1935.a Havannas).
Moraal on neil aga ühine - nagu Majakovski võidukalt teatab: "...Kust neeger võis teada, et küsimust sellist suudab lahendada Moskvas Komintern", nii vilgub ekraaniligi Punane väljak ja Lenini mausoleum.
Ei oska midagi arvata tast - selline tüüpiline, tänapäeva vaatajale obskuurne propaganda. Mõningad üsna mõjuvad kaadrid küll olid, kuid kuri kapitalist oli ikka samasugune, nagu teda toonastel postritel ja mujalgi kujutati.
No ma annan talle 2/10 (mõne hea kaadri ning ajastuehtsuse eest). Polegi ühelegi filmile veel 2 andnud.
No ma annan talle 2/10 (mõne hea kaadri ning ajastuehtsuse eest). Polegi ühelegi filmile veel 2 andnud.
No comments:
Post a Comment