Magusavõitu nõukogude lastefilm, midagi loodushariduse ja muinasjutulisuse vahepealt. Aluseks Felix Salteni raamat "Bambi. Metsalugu". See on päris keerukas teos, mida filmiks teha. Joonis- või nukufilm, mis olnuks küll aeganõudvam, tunduks loogilisema ja lihtsama valikuna (vähemalt 80ndatel), aga siinne lahendus oli üsna loominguline - looduskaadrid vaheldumisi inimnäitlejatega.
1983. aastal Lätis, Līgatne pargis filmitud ja hiljem dubleeritud loomakaadrid vahelduvad sukkpükstes ja keepides ringikepslevate inimestega. Mõned stseenid meenutavad väga moderntantsu. Samas teeb selline lahendus puust ette ja punaseks loomade "inimlikkuse" ja aitab nendega samastuda. Negatiivse poole pealt häirib, et sagedasti on samasse stseeni sisse monteeritud ilmselgelt erinevates paikades ja erinevatel (päeva)aegadel filmitud materjali.
Kaasa löövad mitmed tuntud ja tunnustatud nõukogude näitlejad. Alustades režissöörist ja Bambi ema mänginud Natalja Bondartšukist, noorukist Bambi rollis olnud Nikolai Burljajevist ("Ivani lapsepõlve" Ivan, ja vt ka "Poiss ja tuvi" ), kuni tarka kakulist mänginud Lev Durovi ja Netla rollis olnud Natalja ema Inna Bondartšukini.
Mõned loomastseenid on väga keerukad. Valeria Ränik on oma internetilehel veidi võtete tausta avanud - nimelt oli loomade talitajaks-dresseerijaks Līgatne looduspargi pikaajaline töötaja Velga Vītola, kes vahel koguni võtteplatsi keskel kaevikus pidi kükitama. Kuna mulle meeldivad igasugu tehniliste pisiasjade avamised, siis olgu mainitud seegi, et filmis nähtav valge hirvepoeg värviti talvestseenis valgeks käepärast olnud jahuga, sest Moskvast toodud värviprits ei hakanud külma käes tööle. Toiduained on filmiajaloos üldse olulist rolli mänginud, näiteks muusikalis "Singin´ in the Rain", kohas, kus Gene Kelly vihma käes laulab, tuli vihma hulka piima segada, et seda filmilindil üldse näha oleks.
Selles, esimeses osas toimub tegevus enam-vähem aasta jooksul. Näeme Bambi kasvamist, metsaelanikega tutvumist, armastusest ja surmast teadlikuks saamist ning muu eluks vajaliku õppimist. Filmile on vändatud järg "Bambi noorus", mida järgmises postituses tutvustan.
Siinse filmi meeldejäävamaks stseeniks oli minu jaoks päikese püha tähistamine (mitme minuti jagu siluettide hüplemist loojuva päikese taustal) ning jaburaimaks aerokaadrid sellest, kuidas luik lapsendatud jänesepojaga metsa kohal lendab.
Üldiselt armas ja südamlik lastefilm. Ei tea, kui palju põnevust just tänapäeva pisikestele pakuks, kes teistsuguse loojutustamise ja pildiga harjunud, kuid üle nõukogude keskmise küll.
Mõned kaadrid loomalastest:
No comments:
Post a Comment