Vahepeal vaatasin ära veel viimased arvutinurka kogunenud Tarassovi animatsioonid. Kaugeltki mitte kogu tema senise loomingu režissöörina, kuid olulisemad teosed ehk ikkagi. Oli üsna eriilmelisi filme, kuid armastatuimaks teemaks siiski mõne ulmeteose või -süžee tõlgendamine, eelistatavalt sotsialistliku moraalivarjundiga.
Tema tehnilisi võtteid ja eeskujusid on siin varemgi kuigivõrd arutatud, kuid öelda, et tegu on Nõukogude Liidu George Dunninguga, oleks siiski liiga lihtne. Tarassovi multikates vahelduvad sageli fotod või live-action filmiklipid joonistatud animatsiooniga, tegevust näidatakse ootamatute nurkade alt, peegeldustena, esineb veidraid metamorfoose ning ikoonilisi Lääne kultuuri sümboleid (Miki-Hiir, pilvelõhkujad, teksad, jms).
"Naasmise" teemaks on koju ja lapsepõlve naasmise igatsus kõrvutatuna kosmose üksilduse ning mehaanilisusega. Kosmoselaeval "Baldai-T614" algavad tehnilised probleemid. Maa juhtimiskeskusest soovitatakse kosmonaudil enne keerulist maandumisprotsessi puhkama heita. Mees aga ei tahagi enam ärgata, sest magusad unenäod kannavad ta koduste päevalillede ja talude keskele.
Juhtimiskeskusesse tuleb nõu andma noormehe vanaisa, terase pilgu (ja rohkete ordenitega) vanamees, kes soovitab kosmonaudi äratamiseks laeva nina Maa poole pöörata.
Mulle meeldis. Oli ilus, ning vahelduseks kosmoseajastu hurraa-optimismile kauguste võitmise üle, seadis pigem need projektid küsimärgi alla. Kas ja milleks sinna ronida, kui kõik oluline on siingi olemas.
Ajatu teemaga ajastuomane film.
Lõppu paar pilti kosmonaudi unenägudest:
No comments:
Post a Comment