Sellise multika tegid siis madjarid oma armastatud luuletaja Sándor Petőfi 150. sünniaastapäeva tähistamiseks. Võiks arvata, et Nõukogude Liidus rahvuspoeedi folkloorsete motiividega poeemil põhinevast filmist tuleb etnokitš või soome-ugri raskusest täidetud takuste nukkudega kangelaslaul. Tuli aga kuumade seitsmekümnendate voolava pildi ja kena muusikaga täidetud linateos, mis rabab vaatajat oma teostusega tänapäevalgi. Ungari rahvakunstile omast lillemustrit ja muud visuaalset sümboolikat on kasutatud küll, kuid nagu allpool pildil näha, siis originaalses ja maitsekas töötluses.
Sangar Jánosi lugu on armastuslugu. Kergemeelne, kuid vapper poiss armub vaeslaps Iluskasse. Rasked olud ei luba noortel aga koos olla ning János läheb laia ilma õnne otsima. Lahkub kodunt János-Maisitõlvikuna, ent naaseb Sangar Jánosina, kel kaasas Prantsusmaa kuninga õnnistus ja kott kulda. Sellega paraku raskused alles algavad.
Ilus ja põnev lugu, kus noorte armastus saab võitu nii kurjast kasuemast, röövlitest, türklastest, vaesusest, kuraditest, hiiglastest ja sortsidest ning lõpuks surmsat endastki.
"Sangar János" on Ellen Niidu poolt ka eesti keelde tõlgitud. Ilmus 1973. aastal (samuti autori juubeliga seoses?) ning on huvilistele kättesaadav veebiski (ungari originaaliga paralleelselt).
Mis veel filmile kiidusõnadeks lisada? Lisaks eelpoolmainitule meeldisid mitmed vaimukad pisidetailid (nt keerubidest kroonikandjad või see, kuidas János hiiglase kõrvas rännaku ajal lõket tegi). Ehk ilusaim 60ndate-70ndate psühhedeelsest kunstist mõjutatud joonisfilm, kus üleminekud välis- ja sisemaailma, mõtete ning reaalsuse ja erinevate aegruumide vahel on sujuvalt ning kaunilt loodud. Siin pole "Kollase allveelaeva" kohatist paranoia-närvilisust või Tarassovi sotsiaalset närvi ja strobolikku valgusefekti. Ongi lihtsalt Petőfi lugu, ilus muinasjutt ja luule. Kunst, noh.
Niipalju kui skriinid võivad filmist aimu anda...
Haldjapiigad-poisid, kes ei tunne surma,
elavad sel maal kesk õnne igihurma.
Sööki ega jooki nemad seal ei vaja –
neid ei vaja õnnes ükski armastaja.
elavad sel maal kesk õnne igihurma.
Sööki ega jooki nemad seal ei vaja –
neid ei vaja õnnes ükski armastaja.
No comments:
Post a Comment