Tänase Tarassovi loomingu kiirülevaate lõpetuseks siis veel filmike "Leping", mis ühendab endas kosmoseromantika ning kapitalismikriitika ja on vast sotsialistliku psühhedeelia üheks stiilipuhtamaks näiteks (erinevalt "Kontaktist" ja "Mäekurust", mis tegelikult jutustasid pigem üldinimlikest väärtustest kui poliitilistest tõekspidamistest). Filmi aluseks on USA ulmekirjaniku Robert Silverbergi lühijutt "Company Store" 1959. aastast.
Kolonist Wingert võitleb tundmatul planeedil oma ellujäämise eest. Kriitilisel hetkel ilmub tema juurde robot, kes pakub kaitsvat jõuvälja...müüa. Tuleb välja, et sõbralik robot on vahendaja, kes levitab kuskil kaugel asuvate tootjate kaupu üle terve kosmose. Wingert, kes veel ei aima, millesse ta end segab, võtab robotilt prooviks vinge habemeajamiskreemi. Esitatav arve on aga transpordikulude tõttu üüratu. Wingert satub raevu, kaastundlik robot pakub aga lepituseks tasuta tootenäidist. Lubamatu konkurents omakorda ärritab roboti ülemusi ja vaene aparaat lülitatakse toitest ära.
Wingert päästab intergalaktilise müügimehe ja nad hakkavad sõpsideks.
Võrdlemisi kohmakas allegooria tegelikult, aga omamoodi vaimukas. Ja kui veidi järele mõelda, siis ülimalt sobiv tänapäevagi ühiskonda, kus mõtlematu tarbimine orjastab võlglasi ning müügimehed on sunnitud müüma või hävima (no mitte nii otseselt, aga töötus või vähene palk võib ka hävinguni viia).
Filmike on kaastundlik taoliste võlaorjade suhtes - ehkki lepinguline õigus on siin müüja poolel, on inimlik õiglus kolonisti päralt, kes eksitava infoga mõtlematusse tehingusse tõmmati.
Selline veider segu ühiskonnakriitikast, ulmest ja psühhedeeliast.
Triviat: filmis kõlav dzässilugu on "I Can't Give You Anything but Love, Baby" Ella Fitzgeraldi esituses.
Homme aga vaatame juba, mis 70ndatel Ungaris toimus.
No comments:
Post a Comment