Vot, millest oleks pidanud seda temaatiliste postituste sarja üldse alustama! "Hajameelset Giovannit" peetakse esimeseks Nõukogude Liidus valminud animatsiooniks (venekeelse vikipeedia usaldusväärsetel andmetel), mis kasutas vaid aasta varem välja tulnud "Kollase allveelaeva" psühhedeelset esteetikat.
Mults põhineb itaalia lastekirjaniku Gianni Rodari (a.k.a Cipollino looja) lool "Kuidas üks hajameelne jalutas" ("La passeggiata di un distratto"). Ja see ilmus laste animatsiooniajakirja-almanahhi "Lõbus karussell" ("Весёлая карусель") I osas. Mõtleme selle üle järele - kui lahe see on, et lastel oli oma multikas-ajakiri?! Iga osa koosnes kuni viiest mõneminutilisest animatsioonist, tervikliku süžee ja väga eriilmelise teostusega. Aja jooksul jõudsid selle raames ilmuda paljud kultuslikud nõukogude multikad ("Hajameelse Giovanniga" samas osas nt ka "Antoška", kust pärit lauluke trali-vali, ja üks episood vanemat "Nu pogodid") ning seal lõid kaasa mitmed tuntud režissöörid-animaatorid. Kahjuks ilmus viimane "Lõbus karussell" 2001. aastal.
"Hajameelne Giovanni" jutustab lõbusa loo poisist-puunukust, kes läheb linna peale jalutama ja hakkab selle käigus, oma hajameelsuse tõttu, tükkideks lagunema. Erinevad isikud korjavad ta tükid kokku ja toovad koju murelikule emale, kes aina ohkab "Giovanni, oled sina alles hajameelne!"
Kui lugu iselagunevast poisist pole veel piisavalt intrigeeriv, siis lisame siia sajandialguse modernistide (vt ka Picasso, Bauhaus jt) teoseid meenutavad tegelased ning kokkuvõttes saame millegi põneva ja jabura tunnistajateks.
Ehk peaks veidi põhjendama, miks üldse 60ndatest, psühhedeeliast ja Nõukogude Liidust kirjutada. Viimane on kerge - Nõukogude Liidust sellepärast, et mind huvitab Venemaa ning muud Ida-Euroopa filmikunst lihtsalt tiba rohkem kui lombitagune toodang ning selle kohta on ka vähem võimalik (eesti keeles) lugeda.
Psühhedeelia (vt ka erksad värvid, voolavad kujundid, mäng ruumiga, kordused...) on aga stiil, mis oluliselt on mõjutanud tänapäeva popkultuuri, MTV ja NewYorkeri t-särkidega eesotsas. Korduvalt mainitud "Kollane allveelaev" oli esimene, mis selle, tänu biitlite tohutule edule, massikultuuri osaks muutis. Varem joonistasid ju ka mõned hipid plakateid ja albumikaasi, kuid see oli ikkagi nišitoodang.
Noh, ja mõtlesingi, et oleks ehk huvitav ette võtta väike rännak ajas ja ruumis, vaadates algusaegu, mil see stiil end levitama hakkas ning milliseid iseärasusi tal siinpool raudset eesriiet oli.
No comments:
Post a Comment