"Mäekuru" on mu absoluutne lemmik Tarassovi filmidest ja peaks olema kohustuslik vaatamine igale animatsioonist ja/või vene kultuurist huvitunule. Lisaks hingematvalt kaunile klassikalisele animatsioonile on siin hüva muusika ning kunstnikuna on mängus akadeemik-matemaatik-graafik A. T. Fomenko karvane käsi. Viimane tagab selle, et filmi stroyboard näeb välja nagu graafiliste tööde näitus.
Filmi aluseks olnud Kirill Bulõtšovi ulmejuttu saab eesti keeles lugeda 2010. a ilmunud kogumikus "Perpendikulaarne maailm".
Tõlkisin filmile ka subtiitrid, mida saab alla laadida siin.
Pärast kosmoselaeva hävingut on end kaugel planeedil sisse seadnud inimkoloonia. Ümbritseva keskkonna vaenulikkusele vaatamata on neil õnnestunud üles kasvatada uus põlvkond noori ning anda neile esmased teadmised Maal leiduvast. Kosmoselaeva vrakki ja kolooniat lahutab mäekuru. Juba aastaid pole keegi üritanud seda ületada, sest nii mitmed katsed on lõppenud edutult. Ometi on selles ainus lootus abi kutsuda.
Kas noorusest ja sõprusest piisab, et tundmatuid ohte trotsides sihile jõuda?
Üheks mu lemmikstseeniks oli, kuidas noorukid laeva "avastasid". Esemeid, millega nad seal tutvusid ja mida kaasa tõid, polnud just palju, kuid kui paari materiaalse sümboliga võtta kokku vene identiteet, siis ühtiks loetelu suuresti laevast leituga: kondenspiim, kitšilik matrjoska soolatoos, male, hulk raamatuid, sprotid.
Muide, ei tea, kas tegelaste nimed - Oleg, Dick, Thomas - mis justkui viitavad rahvusvahelisele kosmosemeeskonnale, annavad märku Külma sõja lõpust?
Ja stiilinäide akadeemik Fomenko loomingust:
Kaader filmist...
... ja graafiline töö "Kass Begemot" (Bulgakovi põhjal)
No comments:
Post a Comment