"Sita laulab bluesi" on üks iseseisva kino ehedamaid näiteid. Suuresti ühe naise, iseõppinud animaatori Nina Paley´ käe all sündinud täispikk animatsioon on täielik vabavara, mida igaüks võib netist alla laadida või vaadata. "Ma tahan kultuurile tagasi anda selle, mis temast on sündinud," on hea kreedo sellele eklektilisele vaatemängule, mis segab Ida ja Lääne traditsioone, narratiive ja esteetikat, india eepose "Ramajana" tekste ning 1920ndate bluesi. Mõnd asja osutan allpool lähemalt, aga kel huvi tekib, leiab kõige paremini küsimustele vastuseid filmi kodulehelt SIIT.
Tegu on väga mitmetasandilise looga, naise vaatenurgast ja naise probleemidest. Filmis on mitu paralleelset narratiivi: autori minategelane kaasaja San Franciscos suhteid klaarimas, Ramajana eepose originaalilähedane tegevustik, vaheklipid kommentaatoritega, kes teevad sissejuhatusi sündmustikule ja tutvustavad india kultuuritausta ning muusikavideosid meenutavad palad, kus Sita Annette Hanshaw´ häälel oma tunnetest bluesi laulab. Lisaks mõneminutiline "vaheaeg" filmi keskel.
Sita oli siis kuningapoja ja Višnu kehastuse Rama kaasa, kelle röövis kuningas Ravana. Rama päästis ahvjumal Hanumani kaasabil Sita, kuid kahtles tema puhtuses. Kui Sita rasestus, ajas ta naise jälle minema, kuhugi metsa, kus targad vanad aitasid tal lapsed ilmale tuua ja õpetasid nad Ramat austama. Tänapäevasest vaatenurgast oli siin filmis palju naiste väärkohtlemist...
Film on teostatud peamiselt flash-animatsioonis, ehkki nagu juba mainitud, erinevad lood on stiiliti erinevad ning esineb ka joonisfilmi ja stop-motionit.
Tulles tagasi autoriõiguste teema juurde, siis see muutus põhimõtteliseks küsimuseks, kui Paley Annette Hanshaw laule kasutada tahtis. Nimelt tuli välja, et 20ndatel sisselauldud laulud on põhimõtteliselt vabavara, kuid nende seaded on erinevate suurkorporatsioonide käest, kes nõudsid kasutamise eest hiigelsummasid. Lõpuks leiti mingi kompromiss, kuid keelati laule puhastada jms. Paley leidis, et on vale hoida Hanshaw´d kuskil arhiivides tolmumas, kunst kuulugu rahvale, ja tema multikas ongi missioon teavitada maailma Hanshaw geniaalsusest.
Autoriõiguste teema on praegu kuum ja kuuldavasti tahavad nende valdajad teoste internetilevikulegi päitseid pähe panna. "Sita" kasutab osalt samuti mingeid jokk-variante ning loodame, et suhteliselt vähetuntud teos kellelegi pinnuks silma ei satu.
Animatsiooni mitmekesisus ja autoriõiguste teema olid minu jaoks suurimad tugevused filmis. Samuti mõnus huumoritunne ja kohatised kaldumised sürrealismi ning psühhedeelia valda. Kaasajas toimuv lugu, mis pidi paralleeli pakkuma Sita-loole, oleks võinud ka olemata olla. Vilets joonisfilm erilist empaatiat ei tekitanud ja pigem ootasid, millal jälle äktsioniks läheb.
Kui rääkida veel Ida ja Lääne segamisest, mis tänapäeva maailmas ju midagi erilist enam ei ole, siis kohati oli see päris hästi õnnestunud, andes asjale uue kvaliteedi ja mitmekesistades animatsiooni loojutustamisvõimalusi. Teisalt võib asi võõraks jääda tõelistele ameerika või india kultuuri armastajatele, sest lõpeks pole tegu ei ühe ega teisega - eepose lugu, bluesi hääl, india tegelased, kommertslik esteetika ja meelelahutuslik huumor.
Ent katsetada tasub ikka. Vaadake järele! Mõned ilusad pildid veel lõppu:
No comments:
Post a Comment