Uusim ja viimane film Mihhalkovi "Päikesest rammestunud..." triloogias. Jätkab sealt, kus eelmine pooleli jäi. Sama esteetika, tegelaskujude ning ideoloogiaga.
Võibolla film ei olekski nii kehv, kui poleks seda kummitavat sidet esimese filmiga. Oleks lihtsalt selline keskpärane sõjafilm. Ainus põhjendus surnud tegelaskujude absurdsele elluäratamisele ning nende sidumisele algloominguga läbi ükskite flashback´ide (kaadrid 1994. a filmist), võib olla vaid teadlik soov varasemat ümber öelda.
Oli ka koht, kus Mitja ja Kotov naasesid datšasse, kus I osa tegelased elasid ikka veel oma igapäevaelu ja mängiti läbi samu tegevusi mingis veidras, karikatuurses võtmes... enam kui 10 aastat hiljem sõidab Kirill ikka oma jalgrattaga esikusse, Mitja istub klaveri taga ja Kotov ameleb Marusjaga pööningul...täpselt samad tegevuskohad, tegevused, isegi kaadrid, kuid eelnev hüsteeriastseen ja Marusja muutunud perekonnasuhted muudavad selle kõik kuidagi naeruväärseks.
Ja, sarnaselt eelmisele osale, nõretab seegi patriotismist. Kes on "omad" ja kes ei ole muutub oluliseks nii sääskede, ämblike kui vastsündinute puhul. Lisaks akordionid, kased, rättidega talunaised jms, etnokitši otse küllastumiseni. Seda kuni lõpplahenduseni, kus vallutamatu sakslaste tsitadelli vallutavad kasekaigastega varustatud väepõlgurid vaid laulu ja rahvuslikult meelestatud ämbliku kaasabiga.
Omaette mainimist väärib Stalini tegelaskuju, mis oma pahupidi pööratud silmade, rögiseva hääle ja rohelise nahaga meenutab pigem tegelast "elavatest surnutest".
Mitjal ei lasta minna õilsasse vabasurma, vaid kirjutada vabatahtlikult alla paragrahv 58 täispaketile. Kotov oma tütrega võtab aga suuna Berliini peale.
Murettekitav on asjaolu, et sellal kui paljud vene kommentaatorid iseloomustavad filmi sõnaga "gavno", siis USA jm heaoluriikide esindajad kirjutavad tekste stiilis "sõda ongi suur segadus", "hästi ilus film", "jätkab ja täiendab eelnevaid osi", "tabab hästi asja olemust, õhustikku" jms. No kuulge? 40ndate propagandafilmid olid vähemalt "ajastuomased". Loodan, et järgmine kord, kui Mihhalkov midagi öelda tahab, ta "rammestunud päikese tegelasi" teiskordselt ellu ei ärata...
No comments:
Post a Comment