Kuuldes, et Mihhalkov väntab oma hitt-filmile järge, valdasid mind segased tunded. Ühelt poolt tahtsin nagu näha järjelugu oma suurele lemmikule. Teisalt ei mõistnud, kuidas on võimalik jätkata samu tegevusliine. Meenutame esimese filmi lõppu - Mitja läbilõigatud veenidega vannis, Kotov kuulutatud surnuks vangilaagrites, Marusja samuti, Nadja pärast laagrist naasmist õpetaja Kasahstanis. Konkreetne ja terviklik lõpplahendus, esimese filmi arengu loogika koha pealt igati aus.
Kui "Päikesest rammestunud 2" kinodesse jõudis, olin Venemaal. Esimesel võimalusel ostsin kinopileti ja valmistusin südamevärinal seda kolmetunnist epopöad nautima. Ning oh kuidas ma pettusin!
Mis oli hästi. Oli hästi, et peaosades jätkasid esimese filmi näitlejad - Menšikov, Mihhalkov ja tema tütar, kellest vahepeal kena noor daam on sirgunud. 16 aastat hiljem pakkusid ka tehnilised võimalused rikkamaid lahendusi - palju oli erieffeke, detailseid makrovõtteid jms ilutsemist, mis justkui taotles dramaatilisust ja sümbolismi. Ei üks ega teine suutnud aga filmi päästa.
Tegevusaeg - II ms algusaastad.
Mitja on elus, temast on saanud Stalini parem käsi ja paheline võimuori, kes Marusjat kuritarvitab. Kotov, ellujäänud ja rindele saadetud, on oma tehiskäega väikest viisi superkangelane. Rahvuslikus võtmes. Tema tütar Nadja on lõpuks pioneeriks hakanud, satub aga samuti rindele kangelastegusid sooritama. Kokkuvõttes - tegelased on korralikult ümber mängitud, üheplaanilisemad ja neile antavad hinnangud pea vastupidised esimeses filmis kujutatule.
Mis veel? Süžee - laialivalguv, jabur ja ebausutav. Propagandafilmile võibolla sobikski. Kaleidoskoopiliselt vahelduvad stseenid natside kuritegudest vene rahva väetide kallal, pikitud rahvatarkuste ning religioossusega. Kõik märgid viitavad justkui sellele, et Mihhalkov on püüdnud luua mingit lõppsõna, eepilist sõjafilmi, kuid kõike on liiga palju. Lisaks kohatine laadahuumor, näiteks stseenis, kus saksa piloodid vene sanitaarlaeva kohal piketeerides sinna peale sittusid. Paraku ei tule taoline huumor dramaatikale kasuks ega vastupidi.
Negatiivseid arvustusi filmi puudjääkidele on netiavarustes küllaga leida nii eesti, vene kui inglise keeles, võite neid juurde otsida kui tarvis, mina siinkohal lõpetan. Ärge vaadake seda filmi! Kasutage neid kolme tundi parem magamiseks või kassile pai tegemiseks.
Kahju, et Mihhalkovist on saanud poliitiline režissöör.
Lõpustseen, kus Nadja purustatud tankide keskel surevale sõdurile oma rindu näitas.
Pateetika ja patriotsim vene võtmes?
ma ju räägin, see on ta ammu. mis aastal ta selle abemeajaja väntas?
ReplyDelete98ndal. Nojah, seal näitas sellist väljapeetult jõukat ja ilusat Venemaad...aga kuna kogu see jõukus oli paigutatud impeeriumi kõrgklassi keskkonda, siis see ei mõjunud nii väga blufina.
Delete