Jim Henson jookseb. Jim Henson kõnnib. Jim Henson hüppab. Jim Henson värvib elevanti roosaks. Jim Henson joob. Jim Henson sööb. Jim Henson suudleb. Jim Henson lippab smokingus üle põllu. Jim Henson vajutab nuppu. Ja nii edasi. Tegu on mupeti-mehe eksperimentaalse lühifilmiga (režissöör, stsenarist, produtsent, näitleja ühes isikus), mis 1965. a kandideeris ka Oscarile ja jooksis 18 kuud jutti ühes Manhattani kinos.
9 minutit näib olevat kole pisike aeg ühe filmi jaoks. Ometi võtab Henson käsitleda kaaluka teema - aeg, elu surm. Memento mori! Peategelane Mees arvab aga teisiti ja võtab nõuks Ajal eest ära põgeneda. Mõnusa tempo, heli ja pildiga lugu väikse tvistiga lõpus.
Helist veel veidi. Ainus lause/sõna, mis filmi jooksul kõlab, on "Help!" tegevuse alguses. Edasine kõlapilt on üles ehitatud kella tiksumise rütmis, nii et põhibiidis vastab 1 sekundile üks heli (samm, trummilöök, matsutus, kõlksatus, lonks, jne).
Tehniliselt on samuti kasutatud väga mitmekesiseid võtteid (üks mu lemmikhetki stop-motion lõiguke tantsivast kanast), mis annab pildilisele poolele mängulisuse ja elavuse. Montaaž on samuti hästi läbi mõeldud. Ühelt poolt tundub valitsevat täielik juhuslikkus, üks jaburus järgneb teisele, teisalt loovad nähtud pildid üksteise vahel terviklikke seoseid (pagana alateadvus ja kultuuriline taust!).
No comments:
Post a Comment