"Panna a netvor" / "Kaunitar ja koletis" (1978)

Nagu lubatud, vaatan-tutvustan sel nädalal siis vana hea Tšehhoslovakkia filme. Valik on suhteliselt juhuslik, sest seda, mille hulgast valida, on palju. Põhineb siiski eelkõige isiklikel maitse-eelistustel ja soovitustel targematelt inimestelt. Alustasin aga ühe täiskasvanutele mõeldud muinasjutufilmiga "Kaunitar ja koletis" (1978, R: Juraj Herz), mis võib vabalt olla kõige ilusam selle filmi versioon üldse. 

Disney helgust siin taga otsida ei tasu. Juba esimesed kaadrid toovad meid Ida-Euroopa süngete metsade keskele ja näitavad talupoegade rasket elu. Kaunitar Julie (Zdena Studenkova) isa on vaesunud kaupmees, kes sooviks näha oma tütreid õnnelikult abieluranda purjetamas (Juliel on ka kaks kurja võõrasõde). Et veidi raha teenida, rändab ta müütama Julie´ emast maalitud portreed. Satub aga öömajale kummalisse mahajäetud lossi, kust hommikul leiab portree asemel kuhjakese väärisesemeid. Tänulik vanahärra asutab end lahkuma, kuid otsustab Julie´le veel roosiõie kaasa noppida. Ilmub kuri Koletis, kes seab ta ultimaatumi ette "sinu või su tütre elu" ja hea südamega Julie comes to rescue. Edasist teavad juba kõik.

Kui mäletate, siis Koletis elas sellises nõiutud lossis, kus esemed olid kõik elus. Siin on aga mängufilmi ja selle valmimisajastu eripärasustest tulenevalt kasutatud peamiselt tugevat grimmi, ehk siis lühtrid, kamin ja muu kasulik on enamasti metalliläikelised pisikesed vanamehed, kes üsna hirmsad välja näevad ja nende esemete hingi kujutavad. Maagiat on siin filmis üldse palju. Üks kommentaator imdb-s võttis selle toimimise põhimõtted filmis kenasti kokku, nii et isegi tsiteeriks siin: "Magic, in this movie, is dependent on two things: the worth of the object to be transformed and how much the magic-maker/receiver deserves that object. /.../ The Beast is made human due to the same general principles of this magic. He works toward deserving happiness. Julie is an active agent, but he is (as Michelangelo said) the marble and the sculptor--the substance, and the worker of that substance."

Ent jah, nagu öeldud, siis arvatavasti film päris pisikesele publikule on natuke liiga tume. Selline mõnus gootiõhustik lehvib seal ringi. Loss on parajalt räämas, taustamuusika on vastavalt vajadusele ilus-õrn või siis oreli kõrgeimatesse nootidesse tungiv, lõhnates enamasti kopituse ja kõdu järele. Koletis ise on ka poollind, poolmees, poolloom ja tõeliselt traagiline tegelane, mitte selline heasüdamlik mõmmik nagu Disneyl. Detailid on hoolikalt valitud ja paigutatud, koreograafia viimistletud ja peaosade näitlejatööd meisterlikud.

Ja seda ka veel, et Jelena rääkis meile sellises huvitavas loengus nagu "kunstisemiootika" ka täna kaunitari ja koletise loost, sidudes selle eelajalooliste tootemlikke riitustega, kus kaunis daam paaritus tootemloomaga ning sündis eriliste võimetega imelaps. ("Totemic mind was more evolutionary oriented. Relations between animals´ and people´s worlds were more close." - E.G.)
Ent eks tõlgendusi ole mitmeid. Samahästi võib filmis näha oma aja poliitika peegeldust - vaesunud kaupmees, nõiutud prints ning kasuahnete õdede naeruvääristamine sobivad ju igati kommunistliku diskursusega.

...lasen lastel end sööta

ja pärast söön lapsed

et ei ole päris kehv lind...

(Chalice "Lindmees")