"Absurdistan" on noore saksa režissööri Veit Helmeri kolmas täispikk mängufilm. Kellele on meeldinud nt Emir Kusturica filmid, sellele peaks ka "Absurdistan" hea vaatamiselamuse pakkuma. Filmis on seda omamoodi kaukaasia romantikat, mida ei leia Lermontovi ega Puškini teostest, vaid koorunud tapeetidest, räpakatest kõrtsidest ja habetunud vanameestest. Palju on sisse pikitud veidraid pisidetaile, mis inimeste ja paikade iseloomu tabavalt kokku võtavad. Mulle täiega meeldivad sellised võtted.
Lugu ise keskendub sugudevahelisele võitlusele ühes anonüümseks jääda soovinud külas (võtted toimusid enamasti Asebaidžaanis, aga osalt ka Gruusias jm). Ühel päeval ei tule külakeses torust enam vett. Motiveerimaks mehi veevärki parandama, keelavad naised neile kõik voodirõõmud Olukord võtab peagi militaarse iseloomu. Meeste auks peab ütlema, et ega nad kergesti ei murdu - esmalt püütakse nt põgenemist, erootikatelefoni, külalisesinejaid ja muid kõrvalteid. Paraku on lähenemas noorte armastajate Aya ja Temelko esimene öö, mis tähtede poolt kindlalt paika pandud. Temelko asub veeotsinguile.
Veit Helmer olevat käsikirja jaoks idee saanud ajakirjandusest, kus kirjeldati üht sarnast juhtumit Türgi külas.
Ehkki saksa režissöör ja saksa film, on kõne venekeelne. Nagu ka Helmeri uusimas mängufilmis "Baikonur". Samas on see tegevuspaika arvestades üsna omal kohal ja annab kõnelustele mahlakuse, mida saksa keelega ei saavutaks. Aga ega siin otsekõnet palju ei ole. Helmeri filmides on põhiline visuaalne pool. Tema ilmselt tuntuim film, "Tuvalu" oli ju puha tummfilm. Siingi on kandev roll jutustajal, kes ühe või teise episoodi sisse juhatab, tegelased ise suhtlevad aga suuresti žestide ning ilmetega.
Selline mõnus komöödia maagilise realismi tunnetusega.
Lõpetuseks väike ülevaade naiste enesekaitsemehhanismidest:
Puusepa naine.
Mesiniku naine.
Pagari naine.
Sepa naine.
No comments:
Post a Comment