Äge iiri film, mis räägib väga, väga musta huumoriprisma läbi mitmetel tõsistel teemadel.
Režissöör ja (kaas)stsenarist Neil Jordan. Peategelast Francie Bradyt mängis Eamonn Owes, kes oli võtete ajal vaid 13-14 aastane ning kellele see oli esimene filmiroll üldse. Ning Francie Bradyt on ikka väga raske mängida - ninatark, julm, irooniline, hell, uhke ja mida kõike veel, Owes sai sellega suurepäraselt hakkama. Brady on filmi protagonist ja antagonist, kõik teised rollid on vaid kõrvalosad. Nende seas ka lauljanna Sinead O´Connori mängitud neitsi Maarja.
Francie Brady kasvab üles Külma sõja aegsel Iirimaal joodikust isa ja depressiivse ema seltsis. Viimane sooritab enesetapu ning kuna isa enamus aega teaduvsetu on, peab poiss ise hakkama saama. Mitmel põhjusel võtab ta pähe, et peen Mrs. Nugent on tema suurim nemesis ning asub kätte maksma. Pärast proua elutuppa sittumist saadetakse Brady raskestikasvatatavate poiste kooli, kus teda ootavad ees pedofiilist kirikuõpetaja, kibestunud aednik ning Jumalaema, kes end talle rasketel hetkedel ilmutab ja nõu annab.
Lugu jutustatakse meile tagasivaates, ohtrate kommentaaride ja mahlaka iiri kõnepruugiga, mille paremaks järgimiseks peaks kindlasti subtiitrid hankima.
Oluliseks tegevusliiniks on Francie sõprus Joe Prucelliga, kellega üheskoos indiaanlasi mängitakse ning jõe ääres kalu käiakse sõimamas - "Hey, fish, what youse lookin´ at?! Fuck off, fish!"
Nimi "Lihunikupoiss" on seotud nii muusikapalaga, mis siin kõlab, Francie tööga lihuniku õpipoisina kui Mrs. Nugenti ja mõnede teistegi poolt Francie ja tema perekonna aadressil kõlanud solvanguga "pigs".
Siinne lapselikkuse ja julmuse kõrvutamine meenutab paljuski "Kärbeste jumalat". Film ei anna ühest vastust, miks asjad võtavad nii dramaatilise pöörde, nagu nad seda teevad. Ons süüdi Francie kodune elu, Külma sõja pingeline õhkkond, koomiksid ja seiklusfilmid või ühiskonna silmakirjalikkus ja küsitavad väärtused? Arvatavasti kõik kokku.
Kuna raskete asjade üle nalja heita on keerulisem, kui pisaratevalamise teed minna, siis plussid teemakäsitluse eest, mis muudavad "Lihunikupoisi" üheaegselt häirivaks ja muhedaks vaatamiseks.
No comments:
Post a Comment