Oli perestroika-aegsel Venemaal selline popmuusika grupp nagu Laskovõi Mai ("õrn mai"), mis oli suurem kui NSYNC ja Back Street Boys kokku. Esimene poistebänd, mis Suure Kodumaa tüdrukuid hullutas ning kartulikotitäite kaupa raha kokku ajas. No mõelge ise - olid pintsakutes estraadi ümisevad vanahärrad, lüürilises valus bardid ning magusad slaavi iludused, kuid nüüd tulid mulletite ja rebitud käistega noored poisid, kes laulsid pidudest, armastusest ning roosadest õhtutest.
Laskovõi Mai oli oma ajastu fenomen ja ehkki selle kuulsamad laulud kõlavad kõikvõimalikes töötlustes Venemaa klubides tänapäevalgi, on taoline kuulsus vaevalt enam saavutatav. Siinne film on lugupidamisavaldus bändile, mis tuletab meelde, loob ja kinnistab nende legendi.
Mõneti oli Laskovõi Mai firma, majandusettevõte, mis sõltus edukast lobitööst, õigetest tutvustest ning oskuslikust turustamisest. Kõige selle eest hoolitses bändi produtsent Andrei Razin - mees, keda Mihhail Gorbatšov nimetas teiseks Ostap Benderiks. Ning tema elulugu on kordades põnevam kui see magus popmuusika, mida Laskovõi Mai viljeles. Õnneks keskendubki käesolev film just Razini tegelaskujule, kelle teatri- ja kinonäitleja Vjatšeslav Manutšarov kenasti välja mängib. Kas siis teadlikult või kogemata näivad tema peenetriibulised ülikonnad ja madrusemütsid siin viitavat Ilfi ja Petrovi kuulsale avantüristile. Alati omakasupüüdlik ja arvestav, ei ole ta just sümpaatne tegelane, kuid ometi asendamatu bändi tegevusele. Isakuju ja sõbra rollis on siin pigem napsulembene Sergei Kuznetsov, kes on kirjutanud enamuse Laskovõi Mai hittidest.
Film on sama magus kui Laskovõi Mai muusika, seda juba algusstseenist, mis näitab Andrei Razinit lastekodus leivakoorukestega uut aastat vastu võtmas. Poisikesel õnnestub tutvus sobitada Mihhail Gorbatšovi datša majapidajannaga ning tema kaudu esimehe endaga (hiljem ei peljanud ta vajaliku hankimiseks ka Gorbatšovi vennapojana esineda). Juhused viivad Razini kokku endast 10 aastat noorema Juri Shatunoviga, samuti lastekodulapsega, kel on annet laulmiseks ja esinemiseks ning tema muusikaõpetaja Kuznetsoviga. "Laskovõi mai" kajastab põgusalt kogu grupi edulugu kuni selle lagunemiseni 1992. a-l. Kõlavad populaarsemad hitid, näidatakse läbimurdehetki, pingeid omavahelistes suhetes jms, mis kuulsusega kaasas käib.
See on kena "pühendusfilm", mis ehk mitmed nooremast publikust tagasi vana popklassika juurde juhatab. Endalgi kumises "Belõe rozõ" veel mitu päeva pärast vaatamist peas. Kel aga isu millegi asisema-dokumentaalsema järele, soovitaksin enne mängufilmi juurde asumist ära vaadata ka ennast uuriva ajakirjandusena tutvustava telesarja "Salajane Showbisness" episood "Laskovõi Mai - kadunud miljardi saladus" ("Тайный шоу-бизнес. Ласковый май, тайна пропавшего миллиарда"), mis heidab valgust Razini ja Gorbatšovi suhetele, annab aimu teenitud raha mahust ning sellest, miks üks datšatäis rublasid lihtsalt maha tuli põletada. Sõna võtavad bändi endised liikmed, ning muidugi ka Razin ja Kuznetsov ise. Dokki saab vaadata näiteks SIIT .
Avantürist-produtsent Andrei Razin (Vjatšeslav Manutšarov).
Bändi liikmed teevad heliloojale kambakat.
Juri Shatunov enne kuulsaks saamist.
Juri Shatunov pärast kuulsaks saamist.
Loominguline kollektiiv tööhoos.
Üks "päris" foto ka.
No comments:
Post a Comment