Friday, August 17, 2012

"Мой сводный брат Франкенштейн" / "Minu kasuvend Frankenstein" (2004)

Mnjah. Selline film siis sõjatraumadest ja inimsuhetest. Nõrgim Todorovski filmidest, mida näinud olen ning ka sõja temaatika käsitlusena ei olnud suurem asi. 
Jah, see tegeleb vahelduseks sõjaveterani(de) kujutamisega mitte kangelastena, vaid traumatiseeritud inimestena, kel on raske normaalsesse ühiskonnaellu naasta - mis iseenesest on juba suur asi Vene filmide puhul. Kuid asi jääb kuidagi üheplaaniliseks, arengut ühelegi poole tegelastevahelistes suhetes ei toimu ning nii jääbki filmi lõpus kummitama küsimus "no ja siis?".
Lugu saab alguse sellest, kuidas füüsik Krõmovi perekonda Moskvas lisandub ühel heal päeval poeg, kellest isa seni teadmatuses on olnud. Pavlik tuli pealinna silmaoperatsioonile, kuid nagu sageli juhtub, on järjekorrad pikad ning kooselu osutub pikemaks, kui oodatud. 
Pisitütar näib ühesilmalise võõra üsna hästi omaks võtvat, kuid Krõmov, tema naine Rita ja poeg Jegor on kahtlustavamad. Ei aita ka kohtumine Pavliku lahingukaaslase Timuriga.
Üheks kulminatsiooniks võib pidada seda, kui Krõmovi parim sõber pärast Paška õdusal koosviibimisel peetud sõnavõttu noormeest nelja silma all fašistiks nimetab. Sõna, mida venelased väga erinevate negatiivsete omaduste kohta ning väga erinevates kontekstides võivad kasutada. Avaldusest šokeeritud, otsustab Krõmov vastleitud pojast vabaneda, kuid see pole sugugi lihtne.
Film pakkus vähe üllatusi. Oma ekraanile ilmumisest peale on Pavel sünge, paranoiline, vägivaldsusele kalduv ning ilmselgelt ootamatu käitumisega. Millegipärast loob perekond siiski tema suhtes illusioone, püüab mõista ning kohelda haavatud sõjasangarit teatava austusega. Pavlikul aga on savi. Oleksin oodanud eelmainitud iseloomuomaduste järk-järgulisemat väljakoorumist tegevuse käigus ja loomingulisemalt. Siin aga oli esimese 10 minutiga perspektiivid selged.
Ka peaosades olnud näitlejad tundusid kuidagi tuimad, nii perekondlikes suhetes kui Pavlikuga tegelemisel. Ainsa särava tegelaskujuna jäi meelde Sergei Garmaši kõrvalosa Timurina, kuid seda jagus vaid ühe viinavõtmise ajaks. 
Kokkuvõttes - huvitav teema, igav käsitlus.
 Pavel vaatab noortega "Frankensteini"
 Sergei Garmaš seletab, kust ta täpsemalt haavata sai.
Vaikelu arbuusiga.

No comments:

Post a Comment