Oma Tartuffi-kroonika lõpetuseks ka kiidusõnad Athenas näidatud dokumentalistika programmile, millest juhtusin vaatama ENSV punapropaganda lühifilmide kogumikku. Ehkki armastusega polnud siin mõhkugi pistmist, jätsid just need filmid festivalil kõige sügavama mulje oma veidruste ning naiivse paatosega. Publiku aplausidest ja naerupahvakutest võis kuulda, et meeldis teistelegi.
Põnevad oma ajastu dokumendid, mida tavavaataja naljalt nägema ei satu, erinevalt nõukogude filmipioneeride kinoklassikaks saanud propagandateostest (seega siinsed illustratsioonidki enamuses mitte filmikaadrid, vaid muud teemakohased plakatid). Muidugi on nende teostuse kvaliteet ning koht filmiajaloos suuresti erinevad, kuid eestlasele on siinnähtu kahtlemata kõnekam. Nüüd mõne kohta neist ka paar sõna lähemalt:
"Emissarid" oli siinses valikus ateismipropaganda esindaja. Näidati nii salakavalaid piiblismuugeldajaid - enamuses naaberriigist Soomest, kui püüti luua mingit sidet fašismi ja religioossuse vahel. Selleks olid üles otsitud mõned habemikud eesti taadid, kellelt küsiti, kas nad Jumalat usuvad. Jaatavale vastusele järgnes küsimus, kelle poolel nad sõjas olid (Saksa), mispeale õliste juustega reporter tähendusrikkalt ümises. Üpris kohmakas lähenemine teemale, mida ei parandanud ka järsk montaaž, mis vanameeste arutluskäigud järsult pooleks lõikas ja kunstlikku muljet vaid suurendas.
"Naine täna" oli üks enim turtsatusi põhjustanud filme, mis tutvustas nõukogude naise vabastamisega seonduvat problemaatikat. Sõna võtsid erinevate alade spetsialistid (enamuses mehed), näidati palju kaadreid toonastest eesti naistest ning arutleti sooliste rollide põhjendatuse üle. Väited nagu "...naise väledad ja peened näpud sobivad elektroonikaga töötamiseks paremini kui mehe raske kämmal" väljendasid imestust naise positiivsete omaduste üle. Tunti muret meeste naiselikustumise (pikad juuksed ja laiad püksid) ning naiste mehelikustumise (suitsetamine, kitsad püksid) üle. "Valge palavik" oli seansi kõige tõsisem film, käsitledes tänapäevagi Eestis olulist probleemi, alkoholi liigtarbimist ("Valgeks palavikuks" nimetatakse siis enamasti viinahullust, liigtarbimisest tekkinud hallutsinatoorset seisundit). Kaadrid haiglast ning alkohoolikust vanemate arengupuudega lastest olid julmad ning täitsid oma eesmärgi - tekitada vaatajas õudust napsu kuritarvitamise osas. Lisaks kriipiv-hüsteeriline helipilt ning šokikaadritega vahelduvad leebemad igapäevapildid lõbusast õllevõtmisest tänaval.
Peale nende sai näha veel "Eesti esimeseks muusikavideoks" tituleeritud ENSV hümni 1946. a-st, mis oma tiheda montaažiga sidus ühte eesti talupojad, Moskva Punase väljaku, idüllilised loodusvaated ja ähvardava armee. Kolhoosi Uus Elu ülesehitust kajastas 10-minutiline "Kolhoosis Uus Elu", mis oli kõige helgem-optimistlikum ning seega ka kõige lavastuslikumana mõjuv filmike. "Laul lühikesest jõest" näitas aga Narva jõge nii eest-, tagant- kui pealtvaates ja mida kõike seal teha saab.
Huvitav materjal, mille võiks välja anda ka DVD-l ning kena vaheldus Raekoja platsi romantilistele õhtutele.
No comments:
Post a Comment