"Eesti nukufilmid 6 - Hing sees"

Vaatasin läbi eesti nukufilmide kogumiku 6. DVD, mis esitles 5 Riho Undi autorifilmi. Enamust neist olin ühel või teisel ajal juba näinud, kuid niimoodi heas kvaliteedis ja ühe korraga vaadates sai mõnusa tervikpildi filmimeistri loomingust.

Üldse oli "Hing sees" 7 DVD-st koosneva kogumiku välja andmine Nukufilmi poolt väga tänuväärne tegu. Nüüd võiks veel kokku panna eesti vanemate ja uuemate joonisfilmide kogumiku. Küll seda oleks tore vaadata!

Aga jah, Riho Undi loomingust siis. 

Kõrgel kunstilisel tasemel filmid kõik. Ilmselt lapsena väga ei oleks viitsinud vaadata või kohati oleks häirivaid mälestusi põhjustanud, aga nüüd pole viga midagi. Juuresolevas brošüüris ära toodud festivalide loetelud, kus üks või teine film on linastunud, olid samuti muljetavaldavad. Siin siis filmid ajavahemikust 1998-2007, varasemad kuulsad filmid nagu "Kapsapea" ja "Saamueli internet" leitavad ühelt teiselt DVD-lt ja seitsmest Hardi Volmeriga kahasse lavastatud filmist on siia ka jõudnud vaid üks. Nüüd aga igast lähemalt:

1. Primavera (1998)

Kena kevadine multifilm putukate-satikate-kalade-dinosauruste paaritumis- harjumustest. Nähtuna liblikarööviku silme läbi. Nukud on metallist ja kruvidest, ütleks, et aurupunk, aga mitte viktooria-ajastu Inglismaast inspireeritud, vaid pigem kuskil Nõukogude MetZavis kokku klopsitud. Siiski, see metallisus tekitab mõnusa vastuolu loomade loomuliku ja romantilise liikumisega ning üldse on plekk jms üks jabur valik, millest looduskeskkonda luua.

Põhimõtteliselt nagu Isabella Rossellini kurikuulus "Green porno" , humoorikas vaatamine kõigile zooloogidele.

Tiitritest saab lugeda, et nõu andis ka Aleksei Turovski. Ja Volmer aitas lavastada.

Uudishimulik röövik vaatab, kuidas rohutirtsud "vanainimeste asja" teevad.

2. "Pingviinide paraad" (2002)

Pingviinid kõrbes?! Ma paneks terve selle filmi öko-horrori alla oma postapokalüptilise õhustiku, poolmilitaarse maastiku ja ähvardavate sulelistega. Ja siis vaatad, kuidas rollid vaikselt vahetuvad ja inimene loomastub ja loomad ei olegi tegelikult loomad ja ... See film oli nagu "Pingviinipoeg Lolo" antipood - kohe ootad, et keegi hõikaks: "Inimesed tulevad", aga rõõmsa tervituse asemel lähevad ja hammusatavad neil varbad otsast. Brr.  

Some deep shit. Lugege juba seda tutvustust: "Sa lähed paraadile. Lähed vaatama neid, keda pead enda omaks. Sa tead, et nad on sulle truud alamad, keda enda eest sõtta saata. Vaatad neid, et korrata: sa oled kaitstud. Sa ootad seda kõige kaitsetumatelt, kelle suurim vaenlane oled sa ise."

Mina olen elus õnneks ainult ühe korra pingviine näinud. Ja need olid ka Tallinna loomaaias kindlalt trellide taga ja Turovski valvsa pilgu all.

3. "Hing sees" (2002)

Järgmine filmike ei paku ka midagi kergemat. Nojaa, põhineb ta ju Tammsaare samanimelisel jutustusel ja jätkab militarismi-antimilitarismi teemadel. 

Üks poiss imestab, et tema mängusõduritel ei lähe surres silmad kinni. Ju pole siis hinge sees.

Poisike läheb oma sõjaveteranist papsi juurde ja hakkab lunima, et too nukkudele hinge sisse paneks. Nii kaua lunib, kuni vanamehel ära kammib, ta sõdurisineli selga tõmbab ja poisile mõrvarliku nukuarmee valmis suristab.

Nukud ja painatud lapsed on kaks kohustuslikku komponenti igale õudusfilmile.

4. "Vennad karusüdamed" (2005)

Ilmselt kõige tuntum film sellelt kogumikult ja üks mu lemmiknukufilmidest üldse.

"Vennad karusüdamed" räägib kolmest orvuks jäänud karupojast Henryst, Vincentist ja Augustist, kes Pariisis edutult kunstnikena läbi püüavad lüüa. Kuuldes, et kuri jahimees Šiškin, kes nad üldse orvuks tegigi, nende perekonnapildi pealt suuri summasid kasseerib, võetakse ette teekond Suurele kodumaale.

Karukeste karakterid on nii muhedad, et lihtsalt lust vaadata. Nutikalt on ära kasutatud kõikvõimalikke kunsti- ja kultuuriajaloolisi seoseid ning juba Malevitši inimeste eest Moskva tänavatel oleksin valmis ära andma pool kuningriiki. 

Käsikirja kirjutamisel oli mängus Kivirähki karvane käsi ja, ma nüüd ei tea, aga äkki see on üks esimesi tema ekraniseeringuid üldse. 

10/10 mõmmidele!

5. "Põhjakonn" (2007)

See nukufilmi ja piksillatsiooni kombineeriv filmike jäi minu jaoks kogumiku nõrgimaks. Peamiselt sellepärast, et seda oli hästi igav vaadata. Ja sellepärast, et need piksillatsiooni osad Põrguneitsi ja sõduriga meenutasid pigem Koit Toome muusikavideot.

Ja miks peaks noormees maailma taas hukatusse saatma vaid kamba purjus kuningate halbade lauakommete pärast?