"Alice imdedemaal" ja "Alice Peeglitagusel maal" valmisid Kiievi kinostuudios 1980ndate alguses. Esimene neist 3- ja teine 4-seerialine, iga osa umbes 10 minutit pikk. Mis mind filmi juures võlus, oli selle puhas 70ndate esteetika - psühedeelsele kunstile iseloomulikud teravad värvikontrastid ja joonte voolavus. Stiil, mis Alice´i loole imehästi sobib. Nõukogude Liidus valminud multifilmidele iseloomulikult on siin ka mitmeid laule. Üldist kõlapiltigi iseloomustab teatav eklektilisus, mis viib mõtted Lääne toonaste rokkbändide juurde.
Igatahes, pole ei laadilt rahvuslik ega sisult sotsialistlik.
Ma arvan, et enamus on Lewis Carrolli Alice´i raamatuid lugenud ja teab sisu niigi. Neile, kellest see lapsepõlves mööda läinud siis teadmiseks, et lugu räägib väikesest tüdrukust, kes satub kahte salapärasesse riiki, kus joob kujumuutvaid vedelikke, ajab juttu seeneussiga, näeb haihtuvat irvikkassi, mängib flamingodega kroketit, käib tagurpidi, kui tahab minna edaspidi ja edaspidi, kui tahab minna tagurpidi, kohtab lendavaid elevante, rääkivaid lilli, väärikat muna ja palju muud põnevat.
Panen siia nüüd isutekitamiseks tavapärasest rohkem pilte:
No comments:
Post a Comment