Veel natuke USA dokke - vandesõnadest toidutööstuse paljastamise juurde. Sel teemal on juba mõndagi filmitud ja kirja pandud. Midagi kvalitatiivselt uut siinnäidatu just ei lisanud: mõned isiklikud lood, mõned "valged rüütlid", kes võitlevad pahade korporatsioonide vastu, kurvad farmerid, üleolevad rahabossid, väärkoheldud loomad-linnud. Muidugi on teema oluline, kuid lõpptulemusena vaatavad seda siiski need, kel juba niikuinii rohelise mõtlemise pisik peas istub. Või siis hajub vahetu vaatamise kogemus igapäevaelusse, kus kolm korda päevas pead tegema kompromisse aja, rahaliste võimaluste ja tervislikkuse vahel. Omaette pointiks on ju seegi, et filmimeeskond ise lihasöömisest seni loobunud ei ole.
Nagu siitki filmist välja tuli, on toidutööstusega see teema, et ametlikult seal suurt midagi filmida ei lubata. Kui pika mangumise peale kuhugi farmi sisse lastaksegi, on ilmselt tegu "üle keskmise" kohaga, mida veel filmigrupi saabumiseks eriti klanitud. Nii piirdus siingi vastase poolele tungimine paari salakaamera ja öise filmimisega, kus toimuvast raske sotti saada.
Mis aga torkas silma kohe avakaadritest alates, oli dokumentaali kohta kenasti läbimõeldud kaameratöö ja maitsekad vaheanimatsioonid. Sümpaatsed olid ka (aja)kirjaniku-aktivisti Michael Pollani ("The Omnivore´s Dilemma" (2006)) ja uuriva ajakirjaniku Eric Schlosseri ("Fast food nation" (2002)) sõnavõtud. Tekkis kohe huvi nende esiraamatud üles otsida.
"Toidutööstus" keskendus laia teema juures just sellele protsessile, kuidas talud on asendunud tehastega (kui keskmises USA supermarketis on u 47 000 toiduaine toodet, siis enamuse taga neist on 4-5 korporatsiooni; toit, mida süüakse, reisib aga keskmiselt 1500 miili). Keskenduti eelkõige lihatööstusele ning positiivse alternatiivina toodi välja väiketalunike toodete eelistamine.
Kõigile, keda teema huvitab, soovitaksin tegelikult filmi asemel, või sellele lisaks, lugeda Jonathan Safran Foeri teost "Eating animals" (2008), mis võtab küll kauem aega, kuid on kõvasti põhjalikum ja mitmekesisema teemapüstitusega. Ta ei piirdu vaid USA-ga, vaid vaatleb globaalset toiduainetööstust ja ka vabakasvatusloomade tarbimisega seotud problemaatikat. Lisaks muudab teose nauditavaks muidu eelkõige romaanikirjanikuna tuntud Foeri hea stiilitunnetus ja, samuti tema poolt loodud, raamatukujundus, mis on ühtaegu kena ja mõtlemapanev. Bon appetit!
Michael Pollan
Viimane vaba farmer?
No comments:
Post a Comment