"Fuck" (2005)

Steve Andersoni "Fuck" oli selline keskmiselt informatiivne, meelelahutuslik ja provokatiivne dokumentaalfilm väikese neljatähelise sõna tähendustest ja tähtsusest USA kultuuriloos. Natuke nagu need pisikesed piltidega kinkeraamatud, kuhu ühe teema kohta palju tarku tsitaate koondatud, ilma et ühtegi väga süvitsi puudutataks. Aga eks teema oli lai ka, nagu filmist selgus. Erinevad lõigud puudutasid paare nagu fuck ja religioon, muusika, sõda, kosmos, poliitika, filmitööstus, kirjandus jne.

Kõlama jäi mõte, et nagu nii palju muudki USA-s, on nulltolerants selle vandesõnagi suhtes suuresti seotud majandusliku kasuga, mida ajavad taga poliitikud ja korporatsioonid.

Lahe oli, et doki jooksul anti sõna paljudele erinevate elukutsete esindajatele, kellest igaüks probleemi oma mätta otsast vaatas. Intervjuud andsid räpparid (nt: Ice-T), pornostaarid, kirjanikud (nt: Hunter S. Thompson), koomikud (nt: Drew Carey, Billy Connolly), lingvistid, kultuuriajaloolased, hea käitumise õpetajad jpt. Lisaks vahelülitused tänavatel toimunud küsitlustele. Nojah, kohati oli montaaž liigagi tihe, nii et kahest monoloogist sai pigem dialoog, mis aga esitatud mõtted väga teravaks ja hakituks muutis, aga eks dokumentaalidki ole osa showbiz´ist.

Hunter S. Thompsonile jäi see eelviimaseks teleintervjuuks ja film ongi tema mälestusele pühendatud.

Filmitegijad pärast veel vaatasid, kuidas meedias doki pealkirjale viidatakse ja siingi oli palju erinevaid tsenseeritud variante: F*ck, F**k, F***, ****. Kokkuvõttes huvitav vaatamine, mis avab tuntud sõna uusi nüansse, natuke ajaloolist tausta ja seda, kui laialt levinud see tegelikult on. 

Venemaa võiks teha taolise filmi oma 3-tähelise sõna tähendustest, ehkki see oleks kardetavasti kordades pikem vaatamine. Eesti kontekstis sellist mõnusat ambivalentset vandesõna ei olegi. Ainus lingvistiline diskussioon, mis meenub, et on laiemat ühiskondlikku kajapinda leidnud, oli sõna "neeger" konnotatsioonide üle. Sellestki võiks täitsa põneva filmi saada. Rohkem keeledokke!