Corneliu Porumboiu lavastajadebüüt on linastunud mitmetel olulistel festivalidel ning Cannes´t korjas koguni Kuldse Kaamera - parima esimese filmi auhinna. Ka imbd näitab sooja vastuvõttu. Samas hakkad tahtmatult mõtlema, kuidas mõne Lääne heaoluühiskonna tavavaataja seda filmi mõistab.
Tegeledes Rumeenia 1989. a revolutsioonisündmustega, paigutatud ilmselgelt Ida-Euroopa visuaalsesse (ilm, loodus, nõukogude arhitektuur ja disain) ning emotsionaalsesse (tegelaste omavaheline suhtlus- ja asjaajamisviis) keskkonda, jäävad ilmselt mitmedki tasandid geograafiliselt ja kultuuriliselt kaugele publikule tabamatuks. Samas kahju, kui see kena kuiv satiir vaid eksootiliseks vaatamiselamuseks jääks.
Me kohtume filmi tegelastega otse nende jõulueelsete toimetuste keskel - keskealine ajalooõpetaja ärkab ränga pohmakaga, krapsakas pensionär hr Piscoci valmistub lastele Jõuluvana tegema ning ajakirjanik Jderescu valmistab ette saadet 16. Rumeenia revolutsiooni aastapäeva tähistamiseks. Ajaloolised sündmused ise leidsid siis aset 22.12.1989. Oluline on siinjuures ka kellaaeg - 12:08 - mil Rumeenia diktaator Nicolae Ceaușescu ühes abikaasaga pealinnast põgenes. Kuna filmi sündmustik ei leia aga aset mitte Bukarestis, vaid ühes provintsilinnakeses, jääb selgusetuks, kas ja millise panuse sealsed elanikud neile olulistele sündmustele andsid. Selle tahabki Jderescu saates välja selgitada, kutsudes stuudiosse õpetaja Manescu ning Piscoci. Meeste mälestused ja vaatajate kõned otse-eetrisse muudavad aga asja veelgi segasemaks. Filmi pealkiri tähendabki otsetõlkes "oli või ei olnud ?".
Siinne huumor põhineb suuresti madala ja kõrge kõrvutamisel. Detsembrisündmuste vaieldamatule ajaloolisele tähtsusele ning diktori paatosele on vastandatud peategelaste inimlikud veidrused ning argipäevamured. Ajaloolise tõe huvides muutuvad oluliseks paljud juhuslikuna näivad pisiasjad ning tegelaste argumentatsioon langeb absurdini.
Revolutsiooni reaalsuse lammutamine "otsesaates" oli filmi põnevam pool. Meenutas tuntud komöödiasarja "Kontor" oma halva kaameratöö, kohatute pauside ja veidra kadreeringuga. Sellele eelnev tutvustas aga vaatajat põhjalikult tegelaste tausta ja igapäevaeluga - kah vajalik, ehkki mitte nii põnev vaatamine.
Filmi peenike huumor mäletamise ja ajalooliste tõdede aadressil muudab selle igati asjakohaseks vaatamiseks Eestigi tõehuvilistele ning Vox Populi kuulajatele.
Revolutsionäärid Piscoci, Jderescu ja Manescu.
No comments:
Post a Comment