OSS 117 filmid on minu jaoks parimad spiooniparoodiad üldse. Stiilsed (50ndate stiilis animeeritud avatiitritest kuni lõpuni on film väga väljapeetud ja ajastutruu), vaimukad (parodeerides mitte ainult bondi-filme, vaid filmitööstuse klišeesid ja magedamaid võtteid üldiselt) ning loomulikult - suurepäraste osatäitjatega. Tuumik sama, mis "Artistil" (2011) : režissööriks Michel Hazanavicius, peaosas Jean Dujardin ja naispeaosas Bérénice Bejo.
Aasta on 1955. OSS 117 saadetakse Kairosse, et tuua rahu Lähis-Itta. Kõlab nagu kerge ülesanne? Tegelikkuses ootavad teda ees spioonid, natsid, moslemiäärmuslased, venelased ja ohtlikud kaunitarid.
OSS 117 ise on iseloomult ebasümpaatseim tegelane, keda ette võib kujutada - šovinist, rassist, natsionalist ning rumalalt enesekindel. Üsna nagu George Valentin "Artistis". Ja ometi suudab Dujardin mõne naeratuse ja žestiga sellisegi tegelase sarmikaks mängida. Seni, kuni ta jälle suu lahti teeb, et mõni tahtmatu solvang lendu lasta.
No comments:
Post a Comment