Monday, June 2, 2014

"Dagen zonder Lief" / "Päevad ilma armastuseta" (2007)

Paistab, et kõigis Groeningeni filmides on keskne lapsemeelsuse ja täiskasvanutemaailma kokkupõrge, nendevahelised hämaralad, mõistmatus ja sünergia. Muutub vaid tegevuspaik ja rõhuasetus ("Sitt seis" ning räpaste onude keskel elav nooruke Gunther; "The Broken Circle Breakdown" ning oma lapse surma läbielavad vanemad; "Dagen zonder Lief" ja kakskümmend-midagi vanuseklassi initsiatsiooniriitused...). 
Hea teema tegelikult, see vajab uurimist-puurimist küll. Noorus ja vanadus on okei, mõistetavad ja muretud, täiskasvanutemaailm aga midagi hirmutavat ja ebamäärast. Nagu viimases Vikerkaares Martin Luiga sedastas: "...elamise kunst on just selles, kuidas poisikesest otse vanameheks saada."
Mustaks Kellyks kutsutud iludus naaseb New Yorgist unisesse belgia väikelinna. Tema endine armastus elab rahulikku pereelu naise ja lapsega, teine vana sümpaatia on oma pruudi tuhvlialune, kolmas on enesetapu teinud, neljas säilitab mõneti juba groteskset nooruslikkust ühe kõrtsi omanikuna. Mis neid inimesi seob, peale ühise mineviku? Ega suurt midagi. Ja kas neist ühistest pidudest, mälestustest, sebimistest piisab, et midagi püsivamat ja küpsemat ehitada?
Algul paistab, et ega ikka ei anna küll, mört on ammu kuivanud ja keegi varastas kivid ka ära. Nii umbes viimase kümne minuti jooksul aga Groeningeni meel muutub ja kõik saab üllatuslikult (et mitte öelda põhjendamatult) korda. Väike näkki-hüppamine, roadtrip ja ühine pidu ning kadunud mehed lepivad oma naistega, naised meestega ja lapsed vanematega. Kõik on tasakaalupunktis, millest lugu algas, tagasi ja eluvalikutega rahul.
Kui mõnevõrra kunstlik looarendus välja jätta, on tegu üsna okeika filmiga. "Sitt lugu" ja "The Broken Circle..." on Groeningeni teostest seni siiski esikohal, kuid teise täispika kohta üks üsna kena rõhutatult realistlikus võtmes esitatud belgia väikelinnadraama.

No comments:

Post a Comment