Monday, June 2, 2014

"Ideaalmaastik" (1980)

Selline vana klassika sai vahepeal ära vaadatud. Arvo Iho veidi flaamiliku (palju valgust, vaikelusid, peegleid ja harmoonilisi kompositsioone) kaameratööga üles võetud lugu noorest künnivolinikust, kes satub maa (talupojad) ja taeva (nõukogude võim) vahele. Tegevuspaigaks kaunis Vihula mõis, kus praegu tegutsevat luksusrestoran, toona pakkus see aga oma poollagunenud ja pooleldi nõukogude maitsele kohandatuna üsna müstilisena mõjuvat paika erinevate ajastute ja ideoloogiate kohtumiseks.
Metsa kolhoosi saadetakse künnivolinik Kukemeri. Mida ta täpselt tegema peab, jääb selgusetuks nii külaelanikele kui talle endale, aga paistab, et asjadel silma peal hoidma ja aegajalt telefoni salapäraseid numbreid ütlema. Kukemere naiivsevõitu tegemistel hoiab silma peal kolhoosi esimees Tuvike, kes tulevase üliõpilase ja külaelanike nõudmisi vastastikku tõlgib ning aitab tal kohalike kommetega kohaneda.
Kujuneb selline "muna õpetab kana" olukord, kus poisikeseohtu Kukemeri hakkab põlistele maainimestele külvamist õpetama. Need muidugi naeravad ta välja, kuni telefonikõned realiseeruvad mingite süngete linna-ametnike kohalesõidus. Kust nad tulid ja kuhu kadusid jääb samuti ebaselgeks, aga teadmatus sünnitab ebakindlust, sünnitab hirmu, tugevdab Võimu. 
Kiita tuleb näitlejatöösid. Eriti noorukest Kukumäge, kes oma lapselike silmade ja elava, veidi hullumeelse näoga suurepäraselt Kukemere, reaalsusega kohaneva idealisti rolli sobib. Muheda ja elukogenud Tuvikesena võib näha Tõnu Karku, kõrvalosades veel Reet Paavel, Urmas Kibuspuu, Aarne Üksküla jt.
Suurepärane film võimusuhetest nõukogudemaal ja inimestest, kes tema tööriistadeks või ohvriteks sattusid. Seda nii Riigi ja üksikisiku suhetes, kui vaimse ja materiaalse kategooriates (mingi ideoloogia katsub määrata/muuta materiaalsete ressursside kasutust; samas näeme ilmekalt, kuidas inimsuhted valedesse kätesse rännanud jahukoti või tasumata võla pärast maha tambitakse). 
Ebatäiuslikud inimesed mingist utoopilisest ideaalmaailmast eriti ei hooli.
„Kas Teil on juhust olnud mõtiskleda selle üle, et sotsialistlik kunst läheneb oma olemuselt maagiale. Et see meenutab muistsete meistrite rituaalset ja kultuslikku maalikunsti. Joonistad kaljule piisoni ja õhtuks on sul praad.“
Dovlatov "Tsoon"

No comments:

Post a Comment