Internetti pidi kolades ja filmi kohta lugedes torkas silma, et nii poolt- kui vastuargumendid revüst revüsse kordusid. Vastasleer kirus Gondry puist prantsuse aktsenti, omistas talle nartsissismi ning pidas ta animeeritud joonistusi lapsikuteks, Chomsky mõtteid liigselt lihtsustavateks ning üleüldse segavateks. Pooldajad seevastus ülistasid ta julgust, eksperimentaalsust ja fantaasialendu.
Omamoodi õigus on kummalgi poolel, üks ootas lihtsalt filmilt enam Chomsky mõtete vaba väljendust, teine Gondry´ tuntud maagilist realismi. Lõpliku tulemuse huvides pidid teatud järeleandmisi tegema mõlemad.
Gondry viib läbi seeria intervjuusid lingvisti, filosoofi ja poliitilise aktivisti Noam Chomsky´ga. Kas iseloomulikust kärsitustest, ettekavandatud stsenaariumist või filmi paratamatult piiratud aja survest tulenevalt on Gondry intervjueerimisoskused pehmelt öeldes tagasihoidlikud. Siia-sinna hüplevad küsimused, kohatud katkestused ja ootamatud teemavahetused (sealhulgas nt üldfilosoofiliselt isiklik-valusale ja vastupidi), vaheduvad reflektiivsete heietustega Gondry isiklikest raskustest ja valikutest filmi tegemisel, monoloogidega imetlusest Chomsky vastu ja mälestustega lapsepõlvest. See on kahemehe film. See on väga kaleidoskoopiline intervjuu (mis omamoodi täitsa sobib Gondry´ joonistusstiiliga), kuid kes Chomsky ideede tervikkäsitlustega tahab tutvuda, suundub pigem raamatukokku kui videlaenutusse. Aga-aga...
Kõigist neist mööndustest ja välisest veetlusest hoolimata on filmi juures teisigi küsitavusi. Olles isegi nii Chomsky kui Gondry austajate ridades, ei pea ma nende kahe kombinatsiooni siiski eriti õnnestunuks. Tundub, et filmi vaevab infoküllus. Seda võiks ning peaks vaatama vähemalt kolmel korral - kinnisilmi, kuulates vaid heli; tummalt, jälgides vaid visuaali - kuidas miski on tehtud, millised metamorfoosid meediumide ja kujundite vahel toimuvad jms - Gondry analoogtehnikas eksperimentaalfilm on juba puhttehniliselt huvitav. Ning siis lõpuks neid kaht poolt kokku pannes.
Gondry animatsioon ei ole lihtsalt Chomsky teksti illustratsioon. Käsikirjaliste lõikude ning matemaatika ja füüsikaõpikutest nähtud skeeme meenutavate struktuuride vahele mahub ka omajagu kunstilist sümbolismi, mängulisust ja autori omapoolset tõlgendust.
Kord Vestman all, kord Piibeleht peal...mulle tundub, et omavahelist mõistmist ja sümbioosi, mis viiks mingi uue kvaliteedi tekkeni, sellest filmist ei leia. Chomsky mõtted on lihtsad ja säravad, Gondry visuaal paeluv, kuid kord domineerib üks, kord teine, õnneliku keskteeni jõudmata.
Gondry visuaalidesse uppunud Chomsky.
No comments:
Post a Comment