Meil on koolis üks tüüp, kes kannab peent nime Eldar. Loomulikult on see valitud armastatud nõukogude režissööri Eldar Rjazanovi järgi, kes oma komöödiates suutis ühendada suure elutõe suure huumoriga.
"Garaaž" on üks tema satiirilisemaid teoseid, omamoodi nõukogulike "tüüpide" entsüklopeedia. Tänapäeva vaatajale võib ta mõjuda liigagi groteskse ja ülepaisutatuna, kuid kui omal ajal olid publikuks filmis portreteeritud tegelased, siis tuligi mõte puust ette ja punaseks teha. Igatahes on tegu nõukogude filmiklassikaga, kus kaamera ees ja -taga tegutseb toonase kino paremus (Andrei Mjagkov, Valentin Gaft, Lia Ahhedžakova jmt).
Saatesõna filmile Rjazanovilt endalt: "Ma soovisin kogu hingest, et "Garaaži" vaadates nutetakse ja naerdakse. Ja mõeldakse! Mõeldakse iseenda üle, oma elu üle. Ja oma kohast ja oma rollist ses elus. Mida ma pärast kuulsin? Ühed ütlesid, et "Garaaž" pole üldsegi naljakas, pigem on kurb film; teised, et "Garaaž" on lõbus vaatemäng. Mulle näib, et õigus on mõlemal, sest - mis teha! - huumoritaju on inimestel erinevalt arenenud."
Filmi sündmustik leiab aset ühe teaduslik-tehnilise instituudi zooloogiamuuseumis, kuhu on koosolekule kogunenud garaažikooperatiivi osanikud. Esialgu garaažide ehituseks planeeritud maalapist on tüki ära napsanud rajatav autotee ning paistab, et nelja osaniku autod peavad jääma kodutuks.
Esmapilgul lihtsa ja selge valikuna näiv otsus - välja heita nõrgimad ja vaikseimad - muutub aga kogu öö kestvaks aruteluks, kus jõuvahekorrad pidevalt ümber mängitakse. Nii eraelulised saladused, ühiskondlikud positsioonid kui riiklikud ja eraviisilised teened võivad kaalukausse kangutada.
Zooloogiamuuseum oma eksponaatidega pakub aga suurepärase lava, kus inimeste ja loomade sarnasust piltlikult demonstreerida.
Stsenaariumi aluseks on tõestisündinud lugu Mosfilmi garaažikooperatiivis. Rjazanov pajatab: "... ma tundsin paljusid osanikke aastaid ning mu üllatusel polnud piire, kui mõni neist muutus mu silme all lurjuseks. Ja kujutage ette: nad ei "tapnud" mind! Ilmselt nad ei saanud aru, et film on neist! /.../ Nähakse naabrit, ülemust - ennast mitte iialgi!"
Selline film siis. Tasub vaadata (või üle vaadata) - parkimiskohti ju tänapäeval jagub, kuid inimese zooloogilisem pool võib ootamatult välja lüüa muudelgi stiimulitel.
Jõehobu peal põõnutas Eldar Rjazanov isiklikult.
Ilmselt kõige kuulsam stseen filmist, kus Mjagkov viskub lauale paberite peale ja keeldub kategooriliselt liikumast. Anarhia nõukogudemaal.
No comments:
Post a Comment