"King Kongi" on uuritud ja puuritud mitme kandi pealt - kirjutatud on filmis mänginud staaridest, Max Steineri suurepärasest originaalmuusikast, filmi seostest toonase teadushuviga endiste koloniaalmaade, eksootiliste loomade ja kultuuride vastu, kuni 30ndate USA ühiskonna hirmude peegelduseni teoses (neist tuntuim tõlgendus näeb selles fantaasiat valge naise vägistamisest musta mehe poolt).
Seoses praegu kinodes jooksva "Kääbikuga" tahaksin aga meelde tuletada selle tohutut panust eriefektide arengusse. Filmiajalooline sugupuu Willis H. O´Brien->Ray Harryhausen->Peter Jackson viib otsejoones praeguste Tolkieni maailmadeni. Või, kui otsida näiteid lähemalt, siis ka "Operaator Kõpsini üksikul saarel".
Alustuseks aga tuletagem paari sõnaga meelde filmi sisu, mis on ülimalt meta: filmitegija Carl Denham (Robert Armstrong), kelle võttepaikadeks on džunglid, üksikud saared ja ligipääsmatud mäed, läheb otsima müütilist Kongi, kes ühe Okeaania saare metsikut suguharu oma hirmuvalitsuse all hoiab. Kaasa võetakse blond kaunitar Ann (Fay Wray), sest Denhami nägemuses on just "Kaunitar ja koletis" tema tulevase filmi teemaks (+kinopubliku nõudlus silmailu järele). Peale pikka tagaajamist dinosaurustest kubisevas metsas, õnnestub meeskonnal Kong uinutada ja New Yorki tuua, kus loodetud sensatsiooni asemel tabab linna õudus ja terror. Kuulsus-, seiklus- ja rahajanu piirnevad Denhamis hulljulguse, mõtlematuse ja enesehävituslikkusega. Filmitööstuse satiir iseenese aadressil?
Praegune klassik oli omas ajas tõeline uudispomm, seda just eriefektide ja ulatusliku mängufilmi ning (stop motion) animatsiooni kombineerimise osas. Eriefekte töötas filmile välja Willis H. O´Brien oma meeskonnaga - need jäid filminduses suuresti muutumatuks kuni arvutite tulekuni 80ndate lõpul-90ndate algul. Tegelikult toimivad nende loodud põhimõtted tänapäevalgi, lihtsalt suurem osa protsessidest on nüüd digitaalsed.
O´Brienil oli enne animaatoriks hakkamist kõvasti rohkem ameteid kui Hunt Kriimsilmal. Ta on ka suurepärane näide sellest, kuidas oma elukogemust eri aladel kasutusse panna. Muu hulgas edukat poksijakarjääri pidanud mees paneb King Kongi T-Rexile paremsirget andma (järgneb suhteliselt võigas stseen, milles Kong türannosauruse lõualuu pooleks rebib). Tema algne huvi eelajalooliste elukate ja kadunud maailma vastu sai aga väidetavalt alguse paleontoloogide giidina töötamisest. Elukogemuse kõrval kumab läbi ka tema isiksus - humoorikad ja südamlikud momendid Kongi käitumises, mis ta lõppkokkuvõttes nii meeldejäävaks muudavad. Sündinud on esimene animeeritud mängufilmi kangelane.
O´Brien kombineeris miniatuure, teadmisi
optikast ja erinevate filmitrikkide koostoimet, loomaks mitmekesist
materjali, mis jättis režissöörile vabaduse monteerimisel
erinevate võttenurkade vahel valida. Omaette kunstiks olid sealjuures taustad,
King Kongi džungel, mil vahel oli oma miniatuursusest hoolimata 6-12
jalga sügavust, alates vahetult kaameraläätse lähedal paiknevatest
klaasimaalidest, kuni kõige kaugemate stuudiomaalinguteni
metsasügavuses. Tulemuseks oli maailm, mis oli kummastav segu Gustave Doré graafika romantikast ja dokfilmi naturalismist.
Kel huvi varase filmitrikinduse kohta lähemalt uurida, leiab internetist infot märksõnadega optical printer, Dunning Process, Williams System, mattes, rear projection.
Klassikuid ei viitsita enamasti vaadata, neid teatakse niigi. Ometi soovitan igal filmihuvilisel "King Kongilt" tolmu pühkida ning uurida, mis toimub 80 minuti jooksul enne Empire State Buildingu otsa ronimist. Kõvasti kõvem film kui "Kääbik".
Toona kasutatud materjalide tõttu kippus Kong filmimise käigus lagunema.
Kasutusel olid erinevad nukud, needki erinevas kulumisastmes...nii muutub ka peategelase nägu ja hoiak filmi jooksul märkimisväärselt.
Üks O´Brieni konstrueeritud imemasinatest.
King Kongi ehitamas (üksikute lähivõtete jaoks; põhiline nukk oli u 18-tolline)
Vanakooli animaatorid töös.
Obie oma lastega.
No comments:
Post a Comment