Veel üks varajasem Bukowski ekraniseering. "Baarikärbes" on selles osas lahe, et siin on kirjaniku enda karvane käsi palju mängus olnud - nii stsenaariumi kui screenplay kirjutamisel. Lisaks tugevad näitlejatööd Mickey Rourke´lt ja Faye Dunawaylt. Rourke´i mängitud Henry Chinaski on üllatavalt mitmekülgne ja eluline. Kui "Factotumis" kalduti liialt macholikkusesse ja "Tavaliste ogaruste" Chinaski oli pigem poeet-boheemlane, siis Rourke oma lonkamise, sõnalõppe venitava kõneviisi ja argisusega on just selline Ameerika unelma antipood, keda Bukowskist lugedes ette võib kujutada. Räme riiukukk ja luuser, kes samas võib olla lõpmatult rahustav ja osavõtlik.
Dunaway, keda seni olen harjunud nägema elegantsete daamide rollis, üllatas samuti oma argisusega joodikust keskealise naise mängimisel. "Distressed goddess" ütleb Chinaski Wanda kohta teda esimest korda nähes - täpne ja traagiline määratlus.
Enamus tegevusest toimub baaris "Golden Horn" ühel Los Angelese kõrvaltänaval. Sinna kogunevad väga mitmekesised inimesed oma muresid klaasipõhja uputama ning see värvikas tüüpide galerii on üks filmi väärtustest. See ongi pigem keskkonna ja meeleolu film. Chinaski "avastamine" kaasaegse kirjanduse poolt on lihtne konstateering, mis mingit kvalitatiivset muutust tema ellu kaasa ei too. Honorar juuakse samal õhtul sõprade ja vaenlastega maha. Ka pole siin peamine armulugu. Wanda ja Henry kohtuvad, tülitsevad, lepivad jne, kuid tundub, et neid seob eelkõige ühine huvipuudus teiste inimeste ja elu vastu, kui vajadus teineteise järele. Ometi areneb see lõpuks omamoodi kiindumuseks ning leidub mõningaid südamlikke hetkigi.
Väga elegantselt olid kokku seotud filmi algus ja lõpp - kaamera libisemine mööda tänavaid ja neoonsilte baarini ning siis taas välja. Nagu teisteski Bukowski teostel põhinevais filmides, on siin üldse palju ruumi antud neoonvalgusele, räpastele korteritele, lagunevatele seintele - kogu sellele visuaalsele keskkonnale, mis peategelasi, Los Angelese heidikuid ümbritseb.
Mulle tundub, et üsna hästi võtab inimese ja linna suhted kokku väike lõiguke "Tavalistest ogarustest": "... isegi siis, kui ta järgmisel päeval paljajalu poodi läks ja uued sokid ja kingad ostis, ei öelnud keegi sõnagi. linn oli sajandeid vana ja elu üle mõistuse keeruline ja arusaamatu."
Vaata "Baarikärbest" kindlasti, kui Bukowski huvitab. Ja uuri teistegi filmide kohta:
Minu isiklikuks lemmikuks jääb siiski "Tavalised ogarused", seda oma ilu ja lüürilisuse poolest. Kuid siinne Chinaski mõjus kõige ehedamalt ja oli ehk lähedaseim Bukowski nägemusele oma alter ego´st.
No comments:
Post a Comment