"Time Piece" / "Aja pala" (1965)

Jim Henson jookseb. Jim Henson kõnnib. Jim Henson hüppab. Jim Henson värvib elevanti roosaks. Jim Henson joob. Jim Henson sööb. Jim Henson suudleb. Jim Henson lippab smokingus üle põllu. Jim Henson vajutab nuppu. Ja nii edasi. Tegu on mupeti-mehe eksperimentaalse lühifilmiga (režissöör, stsenarist, produtsent, näitleja ühes isikus), mis 1965. a kandideeris ka Oscarile ja jooksis 18 kuud jutti ühes Manhattani kinos.

9 minutit näib olevat kole pisike aeg ühe filmi jaoks. Ometi võtab Henson käsitleda kaaluka teema - aeg, elu surm. Memento mori! Peategelane Mees arvab aga teisiti ja võtab nõuks Ajal eest ära põgeneda. Mõnusa tempo, heli ja pildiga lugu väikse tvistiga lõpus. 

Helist veel veidi. Ainus lause/sõna, mis filmi jooksul kõlab, on "Help!" tegevuse alguses. Edasine kõlapilt on üles ehitatud kella tiksumise rütmis, nii et põhibiidis vastab 1 sekundile üks heli (samm, trummilöök, matsutus, kõlksatus, lonks, jne). 

Tehniliselt on samuti kasutatud väga mitmekesiseid võtteid (üks mu lemmikhetki stop-motion lõiguke tantsivast kanast), mis annab pildilisele poolele mängulisuse ja elavuse. Montaaž on samuti hästi läbi mõeldud. Ühelt poolt tundub valitsevat täielik juhuslikkus, üks jaburus järgneb teisele, teisalt loovad nähtud pildid üksteise vahel terviklikke seoseid (pagana alateadvus ja kultuuriline taust!).

"The Cube" / "Kuup" (1969)

Mida tegi Jim Henson enne "Mupeteid" ? 60ndatel lõi ta mitmeid huvitavaid eksperimentaalfilme, "Kuup" on üks neist. Valminud 1969. aastal TV-sarja "NBC Experiment in Television" raames, mis tootis mitmeid 60ndate-hõngulisi eksperimentaalkino katsetusi noortelt filmitegijatelt. Paraku on enamus neid jäänud kusagile televisooniarhiividesse ("Kuup" on eetris olnud vaid kahel korral) ja pole oma viletsa kvaliteedi ja/või publikuhuvi puuduse tõttu laiemasse filmilevisse sattunud. 

 Töömees Arnie parandab kuubikut.

Lugu siis järgmine: Mees (Richard Schaal) avastab, et on kinni kuubis, millest sisse ja välja voorivad erinevad tegelased, tema ise aga ei saa enne minema, kui leiab "oma ukse". Film on tehtud lihtsate vahenditega, kogu tegevus toimubki kuubis, kus vastavalt vajadusele on üksikuid aksessuaare. Külalised vahetuvad kiiresti. Mõned kohtumised ja jutuajamised on filosoofilist laadi, teised ühiskonnakriitilised, enamus rohkem või vähem naljakad, pea kõik absurdsed, paar ka davidlynchilikult õõvastavad. Palju on mitmetasandilisust, illusioon vs reaalsus mängu. Mulle kõik kokku kohutuvalt meeldis. Just oma ennustumatuse tõttu. Kas ja kui palju seda tõlgendada, jäägu igaühe enda südametunnistusele. Veel üks huvitav fakt: USA-s on seda ka sotsioogialoengutel näidatud, aruteluteema "üksindus".

Kohutavalt tahaks, et keegi Eestis sellest näidendi teeks. Oma minimaalsuses oleks see ideaalselt lavalaudadele kohandatav. 2007. aastal Saksamaal seda juba tehti, projektinimeks KUBUS. 

Vaadatagu!

Professor: Excuse me, I know this is a bad time but I just wanted to congratulate you and shake your hand.
The Man in the Cube: Oh? On what?
Professor: Well, as I interpret what you're doing here, this is all a very complex discussion of Reality versus Illusion. The perfect subject for the television medium!
The Man in the Cube: What do you mean, television?
Professor: Well, this is a television play.
The Man in the Cube: What?
Professor: Oh, you don't believe that?
The Man in the Cube: Of course not!
Professor: I should have thought you'd want to. After all, there's only one other possible explanation.
The Man in the Cube: Which is?
Professor: Hallucination. That you are altogether insane.

 

 60ndate popgrupp esitamas laulu "You´ll never get out of the Cube.."

 Natsi-Saksamaa julgeolek avastas kuubikust röövitud professori.