Sunday, April 6, 2014

"Harold and Maude" / "Harold ja Maude" (1971)

Sõpruses alanud ameerika kultusfilmide festival "Freedom Fries" andis põhjust üle vaadata Hal Ashby musta komöödia "Harold and Maude". Loo autor Colin Higgins kirjutas selle algul California ülikoolis stsenaristika magistri lõputööna. Hea asi läks ringlusesse ja jõudis Paramounti stuudiotesse, kus nõustuti teost ekraniseerima. Higgins oli veel režissööritooli istumiseks liiga roheline, kuid andis oma õnnistuse Hal Ashbyle, kelle kõrvalt ka ise filmikunsti õppima asus. Mehed jäid tulemusega rahule, ehkki kinokassades see suuremat sisse ei toonud. 
Filmi põhjal anti välja veel raamat, mis omakorda kohandati näidendiks...kusjuures algul oli Higgins lugu just lavalaudadel ette kujutanud. 1978. a lavastati "Harold ja Maude" Eestiski, nimiosades Velda Otsus ja Urmas Kibuspuu. 
60ndate USAs kohtuvad kaks nihilisti - varastes 20ndates Harold ja 80. juubelile lähenev Maude. Neid seob kiindumus matuste ja surma vastu. Kui Harold püüab surmaga täita mingit eksistentsiaalset tühjust, mis heaoluühiskonna ülemisel redelipulgal kasvanud poissi vaevab, siis Maude´ile on surm vaid loomulik osa elust, mis terviku osana omaks tuleb võtta. Vihjamisi antakse mõista, et vanadaam on II ms ajal Euroopas hullematki üle elanud ning Vietnami sõja koledused teda enam ei morjenda, tema kasvab ikka päikese poole. Alguse saab ilus armastuslugu, kus kohtingupaikadeks surnuaiad, lammutusplatsid ja jäätmeväljad.
"Harold ja Maude" on igati oma ajastu film ja nõnda vägagi nostalgiline vaatamine. Alates Cat Stevensi magusnukratest hipiballaadidest, Maude´i lillefilosoofia, vesipiibu ja musasessioonideni. Taustaks satiiri sõjaväe ja politsei aadressil, aga ka wannabe hipinduse ning kiriklike institutsioonide arvel. Tegelikult on üldse vähe neid ühiskonna alustalasid, mida Ashby-Higginsi  teos rohkem või vähem ei puudutaks. Ja praegugi kostis kinosaalist jahmatanud ahhetusi, kui hommikuvalgus Haroldi ja Maude´i esimest koosveedetud ööd valgustas. Siuke elurõõmus film olemise talumatust kergusest. 
*Kangema ja kaasaegsema versioonina samal teemal tasub veel vaadata kanada režissööri Bruce LaBruce´i "Gerontofiiliat" (2013), kus põlvkondadevahelist armastuslugu on vürtsitatud gei- ja rassitemaatikaga.
"Harold ja Maude" Draamateatris 1978.

No comments:

Post a Comment