Noored tulijad vene kinos

"Lühiühendus" (2009) / "Короткое замыкание" (2009)

Sai siis vaadatud selline film, õigemini filmide kogumik, kus oma  kätt proovisid tänapäevase vene kino 5 lootustandvaimat režissööri. Ja millest muust siis noortel ikka rääkida kui armastusest. Kui need tegurid, tegijate ühte põlvkonda kuulumine ja armastuse-temaatika, välja jätta, oli aga filmidel vähe ühist. Autorite käekiri ja teemalahendused pakkusid viis väga omanäolist lühifilmi, mis kõik ühel või teisel moel vaatajat võiksid liigutada. Nüüd siis aga lühike ülevaade:

1. Boris Hlebnikov "Häbi"/ Борис Хлебников "Позор"

Kogumiku avafilm oli üldmuljelt ehk kõige nõrgem. Mingisugusest sidususest või viimasest lihvist jäi puudu, et pidada seda lõpetatud tööks. Samas oli kõige elulähedasem ja realistlikum, kuna tegelasteks olid need trepikodade vene noored, kes mobladest mussi kuulavad ja seintele rumalaid sõnu sodivad. Vaatevinkliks armukadedus ja häbi oma tunnete pärast.

2. Ivan Võrõpajev "Tajuda" / Иван Вырыпаев "Ощущать"

Filmide "Eufooria"(2006) ja "Hapnik"(2009) autor on vist eesti vaatajalegi juba tuttav. Polygon teater on Viljandis lavastanud "Hapnikku", kinos Sõprus näidati "Eufooriat". Siinne lühiklipp pakub tehnilistelt lahendustelt mõndagi, mis "Hapnikust" juba tuttav - vahetust ja dokumentaalsust rõhutava monteerimata käsikaamera materjali kasutamine, rütmiline monoloog ja ootamatu armastus. Võrõpajev õhutab inimesi õnne eest võitlema, näidates, kuidas me sellest ilma jääme.

3. Pjotr Buslov "Pakiline tellimus" / Пётр Буслов "Срочний заказ"

Ilus, lüüriline lugu, teostatud minimaalsete vahenditega. Süžeelt meenutas Bulgakovi "Meistrit ja Margaritat", meistriks oli siin kurt kingsepp, kes läbi keldriakna jumaldas talle parandada toodud valgete kingade omanikku. Stseen kingadega nukuteatri mängimisest oli poeem omaette.

4. Aleksei German jun. "Kim" / Алексей Герман мл. "Ким"

Hullumajja satub ühe pisikese küla pühamees, kes armub sealsesse sanitari. Paarist juhuslikust pilgust asi siiski kaugemale ei jõua, sest tohtrid on käbedad duratšokile kohta kätte näitama. Tohutu kaamos ja äng, mida sisaldab endas vene kolgaste uduhall sügisilm, räämas hooned ja puhvaikades vihma kaduvad  kogud, on raamistuseks hullumaja võimumängudele. Kenasti tehtud ja terviklik lühifilm.

 5. Kirill Serebrennikov "Krevetikese suudlus" / Кирилл Серебренников "Поцелуй креветки"

Ainuke viiest filmist, millel oli õnnelik lõpp. Omanäoline, jabur ja helge. Mereandide restorani maskott teeb ärile jõudsalt reklaami. Paraku lõpeb see enamasti ohtra peksu ja verega. Nii madruste, mentide kui motikameeste poolt. Kõik see toimub B-kategooria eriefektide ja tempoka rokkmuusika saatel. Peategelane ise jääb toimuva suhtes üsna stoiliseks kuni lõpuks, üllatus, üllatus, leiab ka armastuse, kellega nad prügilaeval kuldsesse päikseseloojangusse tõttavad. Julge ja lõbus klipp ning miks ka mitte, armastus pole vaid traagiline ja kannatusi tekitav tunne. Enamasti mitte.

Tegin kiire taustauuringu ja leidsin, et Serebrennikov on loonud juba mitu täispikka mängufilmi, neist mitmed on ka laiema tunnustuse ja tuntuse osaliseks saanud. Egas midagi, tuleb järele uurida!

Ja tegijad ise:

(vasakult paremale: Kirill Serebrennikov, Pjotr Buslov, Ivan Võrõpajev, Aleksei German jun., Boris Hlebnikov)