Sattusin ühe austraallase soovitusel vaatama sellist filmi. Pidi hästi vinge surfifilm olema. No kõik mis surfi puutus oligi igati tipp-topp: mäekõrgused lained, profisurfarite kaasamine kõrvalosadesse, informatiivsus surfamise tehnika, ohtude ja füüsilise võimekuse koha pealt (minusugusel võhikul oli igati huvitav vaadata). Soundtrackil polnud ka viga - 80ndate lõppu markeerisid mõned tolle ajastu hittlood. Mis aga loosse puutus, siis oli see "tüüpiline Hollywood" selle sõna halvemas mõttes ning vähe üllatusi pakkuv.
Jay Moriarty avastas 15-aastaselt California rannikut tabavad hiidlained (mavericks), mis 80ndatel olid veel väikese surfarite seltskonna kiivalt hoitud saladus. Sellise laine turjal sõitmisest sai koheselt Jay unistus ning kohaliku kõvamehe Frosty Hessoni (Gerard Butler) käe all treenitakse ta loetud kuude jooksul piisavalt sitkeks, et pretensioonitult noorima surfarina - 16-aastaselt - sõit ära teha. Läheduses loksuvad ajakirjanikud jäädvustasid hetke ka filmilindile ning neist ajaloolistest kaadritest sai alguse Moriarty kuulsus, mille pööras omamoodi kultuseks tema traagiline surm 22 aasta vanuselt sukeldumisõnnetuses.
Mitte et ma kahtleks filmi peategelase, noorelt surnud surfitalendi Jay
Moriarty andekuses ja erakordsuses, kuid "Lainet püüdmas" on ideaalne
näide sellest, kuidas Hollywoodi loojutustamise standarditele kohandudes
taandub ka erakordne lugu ettearvatavaks seebiooperiks.
Mõned asjad, mis oleks võinud paremini olla:
-tegelaste motiveeritus/tegelasloome (kes nad on? miks nad seda teevad? miks surfamine äge on? kuidas Jay ema igasuguste sotsiaalsete probleemide küüsi sattus? miks mingisugused nolgid Jay´d koguaeg kurikaga ähvardavad?)
-casting (miks Jay 15-aastane tüdruksõber on enam-vähem identne Frosty abikaasaga, kes peaks tunduvalt vanem olema? California päikese positiivne mõju?)
-kohatud tundepuhangud (Gerard Butlerit tabavad vahel kohatud raevuhood, näiteks kui Jay kirjutab koduseks ülesandeks jäänud essees surfamise asemel oma tüdruksõbrast)
-kohatud tundepuhangud ettekirjutuste järgi (kõik tegelased ütlevad "I love you", enne kui Jay peaaegu surfiõnnetuses surma saab. Jay jätab Frostyle kirja, kus ütleb talle omakorda "I love you". Frosty vaatab mõtlikult lainetesse)
-tundepuhangute puudumine (Jay ema ei ilmuta erilist osavõtlikkust Jay tegevuste suhtes, ehkki poiss puudub koolist ja tegeleb ilmselgelt millegi eluohtlikuga; Jay "vägitegu" ei viitsi ta isegi vaatama tulla, vaid palub pojal õhtusöögiks kodus olla)
-logistika (miks Gerard Butler alati rannikul seisab ja kaugusse vaatab, kui Jay midagi iseseisvalt ette võtab? kas ta tööl ei peaks käima?)
-tegelaste heitlikkus (Forsty ujub pärast abikaasa kaotust avamerele surema. Jay ujub talle järele ja ütleb, et tal on Frosty´t vaja, et surfamine selgeks õppida ja Frostyl on ju tütar ka. Frosty pöörabki kohe otsa ringi ja ei sure ära.)
Kõigist neist vajakajäämistest hoolimata on "Lainet püüdmas" film, mida kannatab vaadata, kui ühtteist surfikogukonna kohta teada soovid - nagu eelpool mainitud, olid kõik "trikid" tõelised, profisurfareid kaasavad ja mõjuvad. Asjatundlikum inimene oskab ka Jay saavutusi ilmselt paremini hinnata ja lükkab loojutustmisega seotud probleemid tagaplaanile (no pühakute elulood peavadki kanoonilised olema). Imdb´ist võib veel lugeda, et paljude vaatajate jaoks on tegu väga "inspireeriva", "südamliku", "realistliku" ja "põneva" filmiga. Head innustumist!
Mõned asjad, mis oleks võinud paremini olla:
-tegelaste motiveeritus/tegelasloome (kes nad on? miks nad seda teevad? miks surfamine äge on? kuidas Jay ema igasuguste sotsiaalsete probleemide küüsi sattus? miks mingisugused nolgid Jay´d koguaeg kurikaga ähvardavad?)
-casting (miks Jay 15-aastane tüdruksõber on enam-vähem identne Frosty abikaasaga, kes peaks tunduvalt vanem olema? California päikese positiivne mõju?)
-kohatud tundepuhangud (Gerard Butlerit tabavad vahel kohatud raevuhood, näiteks kui Jay kirjutab koduseks ülesandeks jäänud essees surfamise asemel oma tüdruksõbrast)
-kohatud tundepuhangud ettekirjutuste järgi (kõik tegelased ütlevad "I love you", enne kui Jay peaaegu surfiõnnetuses surma saab. Jay jätab Frostyle kirja, kus ütleb talle omakorda "I love you". Frosty vaatab mõtlikult lainetesse)
-tundepuhangute puudumine (Jay ema ei ilmuta erilist osavõtlikkust Jay tegevuste suhtes, ehkki poiss puudub koolist ja tegeleb ilmselgelt millegi eluohtlikuga; Jay "vägitegu" ei viitsi ta isegi vaatama tulla, vaid palub pojal õhtusöögiks kodus olla)
-logistika (miks Gerard Butler alati rannikul seisab ja kaugusse vaatab, kui Jay midagi iseseisvalt ette võtab? kas ta tööl ei peaks käima?)
-tegelaste heitlikkus (Forsty ujub pärast abikaasa kaotust avamerele surema. Jay ujub talle järele ja ütleb, et tal on Frosty´t vaja, et surfamine selgeks õppida ja Frostyl on ju tütar ka. Frosty pöörabki kohe otsa ringi ja ei sure ära.)
Kõigist neist vajakajäämistest hoolimata on "Lainet püüdmas" film, mida kannatab vaadata, kui ühtteist surfikogukonna kohta teada soovid - nagu eelpool mainitud, olid kõik "trikid" tõelised, profisurfareid kaasavad ja mõjuvad. Asjatundlikum inimene oskab ka Jay saavutusi ilmselt paremini hinnata ja lükkab loojutustmisega seotud probleemid tagaplaanile (no pühakute elulood peavadki kanoonilised olema). Imdb´ist võib veel lugeda, et paljude vaatajate jaoks on tegu väga "inspireeriva", "südamliku", "realistliku" ja "põneva" filmiga. Head innustumist!
"Sixteen-year-old Moriarty drops into history at Maverick´s"
No comments:
Post a Comment