Näe, Korea sõdurid kõnnivad ekraanil paremalt vasakule ja vasakult paremale. Ülevalt alla ja alt üles. Nende enam-vähem korrapäraste geomeetriliste kujundite liikumisega vahelduvad kaadrid vaimustusest huilgavatest rahvahulkadest, medaleis veteranidest ja idüllilistest maastikuvaadetest. Veidi lahingustseene ja siis jälle marssima!
Kaadritagune hääl räägib Korea Rahvaarmee ajaloost selle moodustamisest
kuni tänapäevani. Ta ei aja taga faktitäpsust või ajaloolist tõde, vaid
pigem jutustamisilu. Liigutava naiivsusega loetleb ta fakte Korea rahva
ja tema armee vastastikusest sümbioosist ja heategudest. "Korea
Rahvaarmee paraad" on täpselt sama sisutühi, suurustlev ja igav kui
mistahes propagandateos. Mõnevõrra eriline on vaid toimumiskoht, filmi
päevakajalisus ja see et tänapäevalgi kuskil sellist ajast ja arust
campi ajupesu toodetakse.
Arumaisaa, mida üllast selles militaarses vaatemängus nähakse, kuid kuidagi on ju vaja Rahvaarmeed põhjendada. Vikipeediast võib lugeda, et koos reserv- ja omakaitseüksustega on tegu maailma suurima sõjaväelise organisatsiooniga, kuhu kuulub pea 40% rahvastikust (ja mis on arvuliselt võrdne 20-45 aastaste populatsiooniga Põhja-Koreas). Nii et igati ambitsioonikas ettevõtmine. Neile, kes selle mõttekuses kahtlevad, ongi käesolev film suunatud. Paistab, et algul kodupublikule, kuid siis loeti kangel keelel ingliskeelne tekst peale ning saadeti materjal laia maailma, kus see aga hoopis teistsugust väärtust omab, olles iseäralikuks dokumendiks ühe kinniseima riigi ametlikust diskursusest.
SEE võib päris hea olla, erinevalt sellest kroonenbergi pasast, mida ma täna lõpuni ei vaadand
ReplyDelete