"Marihuaana hullus..." põhineb samanimelisel off-Broadway muusikalil, mis omakorda põhineb samanimelisel kanepivastasel propagandafilmil aastast 1936. Viimast finantseerisid kirikutegelased ja see kujutas endast ülepaisutatud melodramaatilist exploitationit, mis suunatud potensiaalsete kanepisuitsetajate vanematele. Pole vist tarvis lisada, et sel omal ajal just väga hästi ei läinud. 1970ndate hipid leidsid aga vana asja üles, hakkasid seda naljaviluks vaatama ning nüüd on sellelgi oma koht kultusfilmide seas.
Käesolev teos siis järgib osalt oma esiisa ideoloogiat ning ajastuvaimu, teisalt keerab sellele veel mitu vinti peale ja lisab kepsakad tantsu-laulu numbrid. Stiililt meenutas selliseid Jim Sharmani ja Richard O´Brieni koostöös valminud glamuurseid ja jaburaid rokimuusikale nagu "Rocky Horror Picture Show" või "Shock Treatment". Mida enam pilve tegelased jäid, seda rokilikumaks laulud läksid.
Tegevus algab kahe noore keskkooliõpilase, Mary ja Jimmy idüllilisest armastusest. Et Maryle muljet avaldada läheb Jimmy kaasa vanema härraga, kes lubab talle vingeid svingisamme õpetada. Satub aga seeasemel porduelu keskele ja uimastisõltuvusse.
Üks asi viib teiseni ning lõpupoole muutub kerge keskkoolimuusikal pigem B-kategooria zombifilmiks.
Raamistuseks Alan Cummingu mängitud lektori õpetlikud kommentaarid lapsevanematele.
Tegelikult oli filmil kanepipoliitikaga veel kõige vähem pistmist. Eelkõige oli tegu paroodiaga ameerikaliku eluviisi põhiväärtustest. Üsna süüdimatult heideti nalja nii võltsvagaduseks mandunud kristluse, peidetud ksenofoobia kui poliitikute populismi üle.
Hoolimata headest lauludest ja teravast huumorist tundus vahepealne tegevus siin-seal lohisevat ning kiirustamise või rahanappuse käes vaevlevat. Oleks võinud ühtlasemalt tempot pidada, et publikut erksana hoida ning kasvõi tiba lühemaks lõigata.
All in all siiski kiidan ja panen soundträki tõmbama.
Endine kanepikasvataja, president Roosevelt ja Jimmy.
No comments:
Post a Comment